4-13-1331/7

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 1331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: A.O kohtuvälise menetleja: PPA Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2013 a. A.O kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega nr. 2230, 13, 000379 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati rahatrahviga 400 eurot selle eest, et juhtis mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Väärteo toimepanemise ajal oli tal sooritamata sõidupraktika eksam aga kaebuse esitamise ajaks see sooritatud. Karistuse mõistmisel on arvestatud seda, et samalaadse teo eest teda karistatud 4 aastat tagasi ja mõistetud rahatrahv täielikult tasutud. Käesolevaks ajaks läbinud liikluskoolituse ja omab juhiluba. Õpib kutsekoolis ega tööta ja mõistetud rahatrahv 400 eurot on ebaproportsionaalselt suur ja võib talle põhjustada majanduslikult raske olukorra. Taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist ja ositi tasumist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et enne ARK-i eksameid tahtis veel proovida sõiduoskust ja seda küla vahel. Käesolevaks ajaks on juhiloa omandanud. Sõiduk kuulus naabrile, kuid viimane ei teadnud tal juhiloa puudumist või olemasolu. Naabril oli vaja sel korral ka autoga sõita ja ta kasutas seda võimalust sõidupraktika kontrollimiseks. Kahetseb tehtut. Soovib mõistetud rahatrahvi vähendamist asjaolul, et ta on töötu ja on õpilane, viimase 5 aasta jooksul pole rikkumisi olnud, käesoleval ajal omab juhiluba ja rikkumisi enam ei saa tekkida. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu mõistetud rahatrahvi vähendamisega. Karistuse eesmärk on eelkõige isiku mõjutamine lõpetama õigusrikkumiste toimepanemise. 2007 a. mõistetud karistus ei ole kehtiv, kuid iseloomustab isikut. Seega isik ei ole aru saanud sellest, mis on lubatud ja mis mitte. Kergendava asjaoluna saab lugeda kahetsust ja on rikkumisest aru saanud ja käesolevaks ajaks juhtimisõiguse omandanud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud isiku kahetsusega, tuvastatud subjektiivse tunnusena tema käitumises tahtlust. Jätta mõistetud rahatrahv muutmata, kuid mõistetud rahatrahvi võib tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kohtule esitatud väärteoprotokolli sisu kohaselt A.O 01.01.2013 a. kell 20.03 Jõelähtme – Kemba teel juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma seletuses tunnistab süüd. Vastulauses ta kahetseb juhtumit. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu kohaselt isik tunnistab oma süüd, kahetseb. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Isik pani toime LS § 201 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja mõisteti karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot. Kohus leiab, et A.O on oma seadusevastasest käitumisest aru saanud, teinud endale ka vastavad järeldused. See oli tuvastatav tema poolt esitatud kaebuse sisust, s.o. ta kahetses oma õigusvastast tegu ning käesolevaks ajaks on omandanud mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt KarS § 57 lg. 1 p. 3 alusel tuleb karistuse mõistmisel arvestada tema kahetsust, kui karistust kergendavat asjaolu, seda meedet on rakendanud ka kohtuväline menetleja. Kohus on arvamusel, et A.O oma seadusevastasest käitumisest on teinud vastavad järeldused ja edaspidi tema käitumine sõltub ainult tema otsustest. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka tema majanduslikku olukorda, kahetsust, samuti kohus peab arvestama kaebaja noorust ning tema kavatsust jätkata õpinguid eriala omandamisel. Kohus peab karistuse mõistmisel vältima isiku panekut raskesse majanduslikku olukorda, esmalt tuleb lähtuda sellest, et isik on tema poolt toimepandud teost aru saanud ja teinud ka vastavad järeldused. Käesolevaks ajaks omab mootorsõiduki juhtimisõigust ja puudub vajadus liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Tema poolt 2007 a. toimepandud väärteoga ei saa hinnata isikut kui jätkuvat seadusrikkujat. Sellest tulenevalt kohus leiab, et A.O suhtes mõistetud rahatrahvi otstarbekas vähendada ja kohtu arvates on see ka üks eeldusi käitumaks edaspidi seaduskuuleka inimesena. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 A.O poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2230,13,000379 A.O karistamise kohta LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400.00 eurot osaliselt tühistada. 3 A.O suhtes LS § 201 lg 2 järgi mõista rahatrahv 60 trahviühikut s.o. 240.00 eurot. 4 KarS § 66 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 50.00 eurot kuus. Lõplikult rahatrahv tasuda 01.novembriks 2013 a. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. 5 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik