4-13-1383/5

Väärteoasi nr.4-13-1383 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Menetlusalune isik 03.04.2013.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Väärtegu Istungil osalenud isikud LS § 201 lg 2 Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlusetalituse esindaja Mari-Liis Reidi L.I, isikukood XXX, elukoht XXX, töökoht puudub LÕPPOSA Tunnistada süüdi L.I LS § 201 lg 2 järgi ja määrata talle karistuseks arest 15 päeva. Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 25.04.2013.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 26.04.2013.a Harju Maakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1301212 juhtis L.I 20.02.2013 kell 18.30 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Oma tegevusega pani L.I toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2 Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kutse isiklikult kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta sõitis sõbrale kuuluva sõiduautoga BMW, juhtimisõigust tal pole, sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsusega 06.01.2013.a, mille kohaselt kõrvaldati ta varasemalt juhtimisest ja teiste toimiku materjalidega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti LS § 201 lg 2 järgi. Karistuse määramisel kohus arvestab, et L.I on varem korduvalt väärteokorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 19 kehtivat karistust, kusjuures on need kõik määratud samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et L.I ei ole talle määratud rahatrahve tasunud. Sellest kohus järeldab, et L.I ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Väärteoprotokolli kohaselt ei oma isik töökohta, seega ka kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuse väärteo toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik 2