Kriminaalasi nr.1-12-4889 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4889 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.N isikukood xxx viibib xxx Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta A.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahuldada kaitsja Irina Žurina taotlus A.N-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 40,80 eurot. Välja mõista A.Nilt kriminaalmenetluse kulud 40, 80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.Nil tasuda kaitsjatasu 30 päevase jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.N 1-12-4889 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.Ni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.05.2012 otsusega KarS § 424 järgi 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 18.04.2012 kohtuotsusega KarS § 424 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 22.05.2012 ja lõpp 05.11.
- Kinnipidamisasutuses A.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx xxx. Isikul on 9 klassi haridust. Vangistuses õpib abikoka eriala, mille planeeritav lõpuaeg on
- a kevadel. Pärast põhikooli lõpetamist töötas isik ametlikult xxx, kust pidi lahkuma alkoholijoobes tööl olemise tõttu. Muul ajal on olnud tegevuseta. Isiku sõnul on kõik tema kulud katnud ema, sh. eluasemekulud. Erinevaid nõudeid on isikul seisuga 15.11.2013 2345,47 eurot, millest on tasutud 119,92 eurot. Vangistuses on töötanud toidujagajana. Vabanemisjärgselt puudub isikul töökoht. Isik on alkoholi tarvitanud pikema aja vältel alates 16.eluaastast peale. Isik on pidanud lahkuma töökohalt seoses alkoholi tarbimisega. Isik tunnistab oma probleeme alkoholiga, kuid on arvamusel, et ta saab alkoholi tarbimise lõpetada, kui ta seda soovib. Isik on läbinud edukalt vangistuses sotsiaalabiprogrammi "xxx". Vangistuses on isik läbinud edukalt A2 taseme riigikeele õppe. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Suhtlusringkond on noormehel koosnenud eakaaslastest, kelledest mitmed on kriminaalkorras karistatud, õpingud katkestanud ja/või töötud. A.N ei käinud koolis, hulkus mööda linna, ei tegelenud mitte millegagi. Kutseõppe plaane noormehel ei olnud, soovis töötada ja isiklikku raha teenida. Tal oli lühiajaline lepinguline töökoht xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. A.N on olnud oma tuba, mida jagab oma noorema vennaga. Ema töötab xxx-is ning hindab majandusliku hetkeolukorra rahuldavaks. Poja vabanedes pere materiaalne olukord ilmselgelt halveneb, seetõttu tuleb A.N leida endale kiirelt tööalane rakendus. A.N on väärteo korras karistatud 11 korral. Esimene avaliku korra rikkumine (KarS §262) toimus ajal, kui ta oli 15-ne aastane. Liiklusseaduse rikkumise raames on teda karistatud 5 korral, millele lisanduvad kriminaalkuriteod KarS § 424 alusel, ja Alkoholiseaduse § 71 alusel kahel
(2)korral. A.N on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise kohustust. Ta on suhtunud ükskõikselt ja apaatselt oma tegevuste tagajärgedesse, ei ole suutnud/tahtnud leida motivatsiooni käitumismaneeride muutmiseks ja hoiakute korrigeerimiseks. Prokurör Sergei Travnikov kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A.N taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et A.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.N on varem kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. 2 Väärteokorras karistatud 11 korda, sh 5 korda Liiklusseaduse alusel ja 2 korda Alkoholiseaduse alusel ning ka avaliku korra rikkumise eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt A.N oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna A.N on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ja alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. A.N-i elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et A.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks A.Nit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.N-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 3