← Eesti

1-13-1952/5

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

  1. aprill 2013.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja 1-13-1952 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Maris Karna juuresolekul, prokuröri Urmo Paali ja kaitsja Toomas Bekkeri osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja G.S, ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, keskeriharidusega, eluk. XXX, töök. TB OÜ, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses Süüdistus G.S-ile on esitatud järgmine süüdistus: 21.08.2008 Pärnu Maakohtu määrusega mõisteti G.S-ilt LO kasuks välja elatis XXX sündinud tütar RO(ik XXX) ülalpidamiseks 1500 krooni kuus ning 17.12.2003 sündinud poeg RO(ik XXX) ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. 30.03.2010 Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-0957905 suurendati alates 09.11.2009 tütar RO ülalpidamiseks LO kasuks välja mõistetud elatist 2500 kroonini (159,78 eurot) kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni 27.11.2013 ning poeg RO ülalpidamiseks LO kasuks välja mõistetud elatist 2500 kroonini (159,78 eurot) kuus kuni poja täisealiseks saamiseni XXX. G.S on töötanud ja saanud tulu, kuid viimase kolme aasta jooksul elatist tasunud ei ole. LO andmetel on elatise võlgnevus 31.07.2012 seisuga 10225,92 eurot. Seega G.S hoidub kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest ja pani sellega toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 169 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 2 kuud, mida ei pöörata täitmisele 18 kuulise katseaja jooksul, kui süüdistatav ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Täiendav kohustus määratakse KarS § 75 lg 2 p 6 alusel. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokuröri abi ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. 2 KrMS § 175 lg.1 p. 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjatasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg.1 p.5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.S KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 74 lg.1 ja 3 kohaselt vangistust 2 kuud täielikult ei pöörata täitmisele, kui G.S 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja (Tallinn, Tartu mnt.85) poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg.2 p.6 kohaselt kohustada G.S katseaja kestel täitma ülalpidamiskohustust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista G.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 98,40 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.S , 1-13-1952, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9.ptk.2.jao sätete, KrMS § 339 lg.1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg.4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.