järgi käskmenetluses Süüdistatav RESOLUTSIOON P.L isikukood xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel- vene keel, töötu, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 lg 1, § 254, kohus O T S U S T A S: P.L süüdi tunnistada
järgi ja karistada rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 EUR s.o summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse summa 320 eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul, igakuiselt tuleb tasuda 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Rahalise karistuse summa esimene osa 32 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pank või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: DVD-R plaat videosalvestisega (asub kriminaalasja juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista P.L-ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 100 eurot sundraha, 14 eurot ekspertiisitasu, 96 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku koopia maksumus. Kriminaalmenetluskulud: sundraha summas 380 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Menetluskulud 590,45 tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Esimene osamakse tuleb teha 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saata määrus Viru Ringkonnaprokuratuurile, P.L-ile ja tema kaitsja Nikolai Rõžov´ile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kohtu tuvastatud asjaolud P.L-i süüdistatakse selles, et tema 29.09.2012 kella 02.55 ajal juhtis ta IdaVirumaal, Narva linnas, Tallinna mnt 37 maja juures mootorsõidukit, sõiduautot xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 08.10.2012 EKEI ekspertiisi uuringuaktile nr 2691T, oli tema veres alkoholisisaldus 1,8 mg/g (1,86+/-0,06mg/g) kohta ning keda vastavalt LS § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega P.L, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
27.02.2013 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ave Arnim kohtus kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada P.L süüdi
järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära s.o summas 320 eurot.
Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et P.L süü
K. tunnistajana ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr 2330,12,008362, millest nähtub, et 29.09.2012 oli ta koos liikluspolitseinik R. V.iga patrullis Narva linnas. Kella 02:45 paiku said nad info juhtimi skeskuselt, et Tallinna mnt 37 maja juurde pargitud sõiduauto, xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, juht võib olla alkoholijoobes. D.K. sõitis koos R.V.iga infos nimetatud aadressile ja märkas, et sõiduautol xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, oli vasakpoolne esirehv tühi. Juhiistmel istus naisterahvas ja see sõiduk hakkas ca kell 02:50 liikuma. Juht rikkus liiklusmärgi nõudeid ja seejärel peatas politseipatrull sõiduki. Sõiduki liikumine salvestus ka politseiautos töötavale videofilmile. Kontrollimisel tuvastati, et mootorsõidukit juhtis P.L, kes oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Naisel paluti puhuda indikaatorvahendisse, et tuvastada, kas isiku väljahingatavas õhus sisaldub alkoholi, kuid naine ei soovinud korralikult puhuda ja mõõtmine tulemust ei andnud. Ka Narva politseijaoskonnas ei õnnestunud tõendusliku alkomeetriga puhumine ning P.L toimetati Narva Haiglasse vereproovi võtmiseks( tl.2). - SA Narva Haigla Patsiendiarve OA 0835562, millelt nähtub, et29.09.2012 võeti Narva Haiglas vereproov P.L-ilt ( tl.6). - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 2691T, millelt nähtub, et 29.09.2012 kell 03:45 võeti SA Narva Haiglas vereproov L.jubov P.L-ilt ning EKEI-s tuvastati P.L-i veres alkoholisisaldus 1,86+/-0,06mg/g) kohta( ( tl.7). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis tehti 29.09.2012 kell 02:55 ja millelt nähtub, et P.L kõrvaldati sõiduauto xxx riikliku registreerimismärgiga xxx juhtimiselt (tl 8). - Liiklusvahendi vaatlusprotokoll ja fotod, millelt nähtuvad sõiduautol xxx riikliku registreerimismärgiga xxx olevad vigastused ( tl.11-21). - Koopia patrullilehest, millelt nähtub, et 28.09.2012 kell 21:00 alustasid liikluspolitseinikud R. V. ja D. K. tööd autopatrullis ja vahestus kestis kuni 29.09.2012 kella 09:00-ni( tl.22-23). - Tunnistaja R. V.i ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 29.09.2012 oli ta koos liikluspolitseinik D. K.ga patrullis Narva linnas. Kella 02:45 paiku said nad info juhtimiskeskuselt, et Tallinna mnt 37 maja juurde pargitud sõiduauto, xxx xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, juht võib olla alkoholijoobes. D.K. sõitis koos R.V.iga infos nimetatud aadressile ja märkas, et sõiduautol xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, oli vasakpoolne esirehv tühi. Juhiistmel istus naisterahvas ja see sõiduk hakkas ca kell 02:50 liikuma. Juht rikkus liiklusmärgi nõudeid ja seejärel peatas politseipatrull sõiduki. Sõiduki liikumine salvestus ka politseiautos töötavale videofilmile. Kontrollimisel tuvastati, et mootorsõidukit juhtis P.L, kes oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Naisel paluti puhuda indikaatorvahendisse, et tuvastada, kas isiku väljahingatavas õhus sisaldub alkoholi, kuid naine ei soovinud korralikult puhuda ja mõõtmine tulemust ei andnud. Ka Narva politseijaoskonnas ei õnnestunud tõendusliku alkomeetriga puhumine ning P.L toimetati Narva Haiglasse vereproovi võtmiseks (tl.24-27). - P.L-i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et P.L tunnistab ennast esitatud kahtlustuses
järgi täielikult süüdi, kuid ta ei mäleta sündmusi, mis toimusid 29.09.2012 seoses mootorsõiduki juhimisega ja tema politseinike poolt kinnipidamisega( tl.28-29). - Asitõendi vaatlusprotokoll. Asitõendiks on DVD+R plaat videosalvestisega, millele on jäädvustatud 29.09.2012 kella02:45 paiku toimunud sõiduauto xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, kinnipidamine politseipatrulli poolt ( tl.33). Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti
lg 2 p 3 – 25 lg 2 järgi.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem karistamata. Kohus, nõustudes prokuröri ettepanekuga, leiab, et arvestades õiguskorra huvisid ja selleks, et mõjutada P.L-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb talle mõista rahaline karistus 100 päevamäära s.o summas 320 eurot, mis võimaldada tal tasuda ositi 10 kuu jooksul. Menetluskulud jätta P.L ja riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.