Obsah (7)

§ 250§ 170§ 414§ 175§ 190§ 180§ 189

Kriminaalasi nr . 1 – 11-13529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 20.

§ 250

lg.1, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, p.5, p.9, p.10, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada A.U KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistuseks mõista KarS § 63 lg.1 alusel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. A.U-le on määratud kohustus ilmuda karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse 30.aprillil 2012.a. A.U karistuse kandmise aega arvestada alates tema karistuse kandmisele ilmumisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld A.U suhtes jätta muutmata kuni tema ilmumiseni vanglasse karistust kandma. Vahistada A.U karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse saabumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja A.U-lt menetluskuluna sundraha 435 eurot , paljundustasu 0.45 eurot ja kutsete saatmise kulu 2.66 eurot, kokku 438.11 eurot riigi tuludesse. Määrata vandeadvokaat Karl Saavo (OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo Riia t. 4 Tartu 51004) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 271.82 eurot. Mõista välja A.U-lt riigi tuludesse tasu 394.79 eurot eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-13529 sundraha ( menetluskulu). Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude summa kokku on 832.90 (kaheksasada kolmkümmend kaks eurot 90 senti) Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks üldmenetluses. A.U süüdistatakse selles, et tema juhtis
3. 2011 a kl
4. 15 paiku Jõgeva linnas Piiri tn - lt Jaama tn - le mootorsõidukit „Mercedes Benz 300 D”” reg nr 190 ATB, olles alkoholijoobes - s. o. ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1, 23 mg/l kohta; seega A.U, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo; peale selle tema juhtis
6. 2011 kl
7. 15 paiku Jõgeva linnas Piiri tn - lt Jaama tn - le mootorsõidukit „Mercedes Benz 300 D”” reg nr 190 ATB isikuna, keda on karistatud
9. 2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § - de 329, 424 alusel üldkasuliku tööga 1088 tundi tähtajaga 1 a 2 k koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, millega ta hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest; seega A.U, hoidudes kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus andis A.U üldmenetluses kohtu alla 06.jaanuaril 2012.a. ja määras eelistungi kohtuistungi 11.- ja 12.aprillil2
10. A.U 11.aprillil kohtuistungile ei ilmunud ja esitas

§ 170lg.4 kohase tõendi.

Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 20.aprilli. 20.aprillil 2012 kohtuistungil teatas prokurör temale esitatud kaitsja taotlusest lahendada asi kokkuleppemenetluses. Kohtumenetluse pooled on pidanud läbirääkimisi ja sõlminud asjas kokkuleppe. Prokurör palub lahendada asja kokkuleppemenetluses. A.U ja tema kaitsja kinnitasid soovi lahendada asi kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut:. Isik on varasemalt kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt samaliigiliste rikumiste eest. Seekordse süüteo ajal olid autos alaealised, kelle jaoks oli olukord eluohtlik. Seetõttu sai rääkida ainult vangistusest. Lepiti kokku vangistuse kandmisele ilmumise aeg. Lisakaristust määrata ei saa, kuna isikul juhtimisõigus puudub. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. A.U kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Juhtimisõigus on tal kolmeks aastaks ära võetud, tahab selle kunagi taotleda uuesti. Alkoholiprobleeem tal on. Et enam kohtu alla ei satuks, ei tohi juua. Auto, millega sõidab, on firma oma. Ta oli nõus kokkuleppe sõlmima, üldmenetlust ei ole vaja. On ka varem sellise rikkumise eest vangistuses olnud, siis vabanes ennetähtaegselt, mõisteti liitkaristus, kuna katseajal oli uus rikkumine. Siis määrati üldkasulik töö. See on tehtud. Palub otsuse teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava A.U kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on seaduslik ja kaitsja jääb kokkuleppe juurde. Arvestades isiku biograafiat, ei saanud muudest karistusliikidest rääkida kui vangistus. On süüdistatava huvides rääkida kaasa karistuse valikul, mistõttu valitigi kokkuleppemenetlus. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et A.U tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 424 ja § 39 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.U-le karistuseks KarS § 63 lg.1 alusel 1 (üks) aaasta 2 (kaks) kuud vangistust. A.U kohustub ilmuda karistust kandma Tartu Vanglasse 30.aprillil 2012.a., mil ta karistuse kandmiseks vahistatakse. Kohus leiab, et A.U-le esitatud süüdistust saab menetleda kokkuleppemenetluses, kuna on täidetud selleks

§ 250lg.1 järgi nõutavad eeldused.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja süüdistatava isikule: A.U on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, neist neljal korral samaliigilise süüteo eest. Mootorsõidukiu juhtimise eest joobeseisundis on Mart lepp neljal korral karistatud ka väärteokorras. A.U on samaliigilise süüteo eest karistatud vangistusega, mille kandmiselt ta ennetähtaegselt vabastati ja katseajal pani toime uue samaliigilise kuriteo. Seetõttu ja KarS § 56 lg.1 nõudeid arvestades ei ole õigustatud muu karistusliigi valik kui vangistus. Mõistetud vangistuse kestus on kokkuleppe tulemus. See ei ole vastuolus KarS § 56 lg.1 nõuetega ja kohus peab võimalikuks kokkuleppe alusel teha kohtulahendi. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud karistuse kandmisele ilmumise ajaga

§ 414lg.1 alusel.

Karistuse kandmise aega arvestatakse

§ 414lg.2 alusel- alates vanglasse saabumise ajast ja seni jääb tõkend muutmata.

Menetluskulud Menetluskuludeks on sundraha (

§ 175

lg.1 p.9,), paljunduskulu 0.45 eurot (

§ 175

lg.1 p.5 tl.57) ja kutsete saatmise kulu 2,66 eurot (

§ 175lg.1 p.10, tl.61) ja tasu kaitsja õigusabi eest (§ 175 lg.1 p.4).

Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud (hilisemate muudatustega) “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: Kokkuleppemenetluse läbirääkimised, ajatasu ja kulud kahel kohtuistungil käimiseks, koos käibemaksuga kõik kokku 271,82 eurot. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused kohtueelses menetluses (tl. 51, 52), millega on hüvitatud tasu ja kulud 65.45 eurot menetlustoimingul osalemise eest ja tl.58,59, millega on hüvitatud 57.52 eurot. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 271.82 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulude hüvitamist summas 394.79 eurot.

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult A.U-lt. Kohtunik Ülle Raag