4-12-910/6

(15)kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast, trahv tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.02.2012.a otsuse väärteoasjas nr 2317,12,000924 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank Pangas, märkides viitenumbri10220125036392).

1. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 07.03.2012.a laekus Harju Maakohtule T.B kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.02.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2317,12,
2. Nimetatud otsusega karistati T.B LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2, LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 (seitsmeks) kuuks. 10.02.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsuse kohaselt juhtis T.B 23.01.2012.a kell 22:31 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, antud ütluste kohaselt juhtis ta 23.01.2012.a. mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, kahetseb toimepandut ja palub vähendada talle mõistetud põhi- ja lisakaristust. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja pidas võimalikuks väehdada lisakaristust miinimumini ja määrata põhikaristuse täitmine ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et tuleb tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.02.2012.a otsus väärteoasjas nr 2317,12,000924 T.B karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus. Mõista T.B-le LS 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600 (kuussada eurot). Mõista T.B-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Võimaldada T.B tasuda mõistetud rahatrahv 600 (kuussada) eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 50 viiskümmend) eurot igakuiselt kuu 2 viieteistkümnendaks

(15)kuupäevaks. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt, ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Väärteoprotokolli AB1258528 (VT toim lk 1) kohaselt T.B 23.01.2012.a kell 22:31 Sõstra tn Tallinnas juhtis mootorsõidukit Skoda Fabia (registreerimismärk XXX) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 (EST nr ARAF-0031; taatlemistunnistus TTRC-11-00095) 0,59 mg/l/+-0,05 mg/l seega lõpptulemus 0,54 mg/l. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lg 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg 3 p 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7´23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse 7´24 lg 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt (VT toim lk 5) kohaselt kontrolliti 23.01.2012.a kell 22:33 menetlusalust isikut indikaatorvahendiga, näit oli positiivne. 23.01.2012.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt (VT toim lk 2) kohaselt tuvastati 23.01.2012.a kell 22:51 T.B alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,59 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,54 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõta, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7´24 lõike 6´2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd 3 väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks T.B käitumises LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (VT toim lk 3) on näha, et T.B 23.01.2012.a kell 22:31 kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 23.01.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast T.B allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Alkoholi tarvitamise järgselt sõiduki juhtima asumine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on viinud end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik.Kaebaja ütlustest nähtub, et ta mõistab oma rikkumist. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.B on väärteo toimepanemist kestvalt tunnistanud ning kahetsenud. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse ning lisakaristuse vähendamist. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuse kohaselt T.B ülalpidamisel on 15. aastane laps, uus töökoht. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Margot Mikler Kohtunik 4