← Eesti

1-11-5664/13

Obsah (7)§ 424§ 73§ 329§ 63§ 65§ 69§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 19. märtsil 2012. a Võru kohtumajas Võru, Vabaduse 13 Kriminaalasja number 1-11-5664 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm

§ 424

ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin B.O elukoht: XXXX XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 07.07.2010. a otsusega

§ 424

järgi 2 kuulise vangistusega

§ 73

alusel 3-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.O

§ 424

ja

§ 329

järgi ning mõista

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 07.07.2010.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud vangistust ja mõista B.O-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud vangistust.

§-de 69 lg 1 ja 73 lg 4 alusel asendada B.O-le mõistetud kuuekuuline vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata B.O üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta B.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. aprillil
  2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista B.O-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulud 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot 21 senti ja toimikust koopia tegemise kulud 3 (kolm) eurot 19 senti riigi kanda. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 200 eurot välja mõistmata. Anda KrMS § 180 lg 3 alusel B.O-le aega menetluskulude ositi tasumiseks aega 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
  3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas 2 on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu B.O süüdistatakse selles, et tema juhtis
  4. augustil
  5. a kella 18 paiku Võru maakonnas Haanja vallas sõiduautot Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,88 mg/l (+/- 0,05), lõplik tulemus 0,83 mg/l. Seega pani B.O toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Veel süüdistatakse B.O selles, et tema juhtis 22.augustil 2010. a Võru maakonnas Haanja vallas sõiduautot Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga XXX, kuigi Tartu Maakohtu 07.07.2010.a. otsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks ning see kohtuotsus on täitmisele pööratud. Seega pani B.O toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo - täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ja § 329 järgi nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

§ 63

lg 1 alusel karistuseks kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 07.07.2010.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud vangistust ja mõista B.O-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 ja 74 lg 5 alusel asendada B.O-le mõistetav vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta B.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.O on sõlminud 3 kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.O süüdi tunnistada

§-de 329 ja 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates

  1. jaanuarist
  2. a 290 eurot). Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 353,04 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 88,20 eurot ja toimiku paljundamise kulu 3,19 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. B.O on pensionär, pension on 190 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb riigi õigusabi kulud, toimiku paljundamise kulud jätta riigi kanda ja vähendada väljamõistetavat sundraha 200 euro võrra. Sundraha osa 235 eurot tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.