1-10-2422/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2422 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.B määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.B määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud J.B mõisteti süüdi Viru Maakohtu 11.04.2011 otsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 11.04.2011 ja lõpp 01.10.
4. Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega jäeti J.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et J.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti 4-ndat korda. Varasemalt on isikut karistatud esimese astme varavastaste kuritegude (röövimised) toimepanemise eest ja kehalise väärkohtlemise eest ning samuti on kandnud pikaajalist 6aastast reaalset vangistust, mille kandmisest vabastati 2004 aastal (12.10) ennetähtaegselt vanglast. Katseajal täitis kontrollnõudeid korralikult. Käesoleval ajal kannab J.B karistust varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on J.B alates 2005 aastast 41-l korral väärteokorras karistatud. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et mõistetud karistused ei ole J.B puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning on alust kahelda, kas vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuse põhjal tuvastas maakohus, et J.B on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Siinkohal viitas maakohus Riigikohtu praktikale (lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06), mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb maakohtu arvates lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „XXXX“ ja sõltuvusprogrammi „XXXX“ . Samas töötab J.B alates 01.08.2011 majandustööde XXXX ja alates 15.09.2011 osaleb sõltuvusprogrammis „XXXX“. Vabanedes on J.B võimalus elama asuda üheks aastaks Heategevusfond „XXXX“ rehabilitatsioonikeskusesse. Vabaduses puudub J.B lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Samuti ei ole vabanedes kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus, arvestades J.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja isikuvastased kuriteod) ja tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Teda oli juba ühel korral 2004 aastal ennetähtaegselt vabastatud, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas süütegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime uue raske varavastase kuriteo (röövimise) ja kehalise väärkohtlemise. See näitab, et kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsialiseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.B ei nõustu sellega, et kohus ei ole määrust tehes pööranud tähelepanu kaitsja ja prokuröri seisukohtadele. Samuti ei arvestanud Viru Vangla arvamusega ega pööranud tähelepanu iseloomustusele ja tema siirale soovile jätkata elu seaduskuulekalt. -2 - J.B märgib, et elukoha on talle võimaldanud rehabilitatsioonikeskus „XXXX“ tähtajaga XXXX kuud. Seal on tal kavas veelkord läbida sotsiaalprogrammid, töötada ja sotsiaaltöötajate abiga saada sotsiaaltoetust linnalt ning leida elukoht. J.B märgib, et vanglas olles suri tal ema, mistõttu puudub tal elukoht ja lähedaste moraalne tugi. Ühtlasi leiab J.B, et kohus, jättes ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, on võtnud talt võimaluse saada seaduskuulekaks inimeseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on J.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, vaid täiendavalt rõhutab järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega ning leiab samuti, et J.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik arvestades tema poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibides ja tema võimalusi vabaduses. Ringkonnakohus leiab, et J.B varasema elukäigu pinnalt ei ole alust arvata, et ta on varasematest toimepandud kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest sellel korral teinud järeldused. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline siinjuures rõhutada, et J.B on varasemalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud. Nii kannab J.B käesoleval ajal karistust nii kehalise väärkohtlemise eest kannatanu suhtes, kellele kehavigastuste tekitamise eest on J.B ka varasemalt karistatud, kui ka varguse toimepanemise eest, kusjuures varasemalt on J.B karistatud röövimise eest. Kuritegusid on J.B toime pannud alkoholijoobes, mistõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et on alust arvata, et alkoholi tarvitamine suurendab J.B poolt uute kuritegude toimepanemist, nagu ka varasem fentanüüli tarvitamine. Kaitsja on maakohtu istungil märkinud, et J.B on vangistuses läbinud mitu sõltuvust käsitlevat sotsiaalprogrammi. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et sotsiaalprogrammide läbimise efektiivsus sõltub eelkõige osaleja motiveerituse tasemest ja tema soovist probleemidega tegeleda ning üksnes sotsiaalprogrammides osalemise fakt ei anna alust veendunult järeldada, et isik on sõltuvuskäitumisest vabanenud. Lisaks on põhjendatud pidada J.B suhtes riski suurendavaks faktoriks tema majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus peab positiivseks, et vangistuses on J.B leidnud rakendust töötades, kuid arvestades, et J.B on kuritegusid toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil ja tal on suures ulatuses tasumata võlanõudeid, on oluline hinnata ka J.B võimalikku majandusliku olukorda vabaduses. J.B puudub vabaduses kindel töökoht, seega ka kindel sissetulek. Lisaks puuduvad tal lähedased, kes vajadusel saaksid teda materiaalselt toetada. Kaitsja on maakohtu istungil leidnud, et elukoha puudumine ei ole J.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavaks asjaoluks. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks -3 - viidata heategevusfondi „XXXX“ kirjale, mille kohaselt kindlustab nende programm küll katkematu ravi, kuid taastuval inimesel on lubatud lahkuda keskuse piiridest olenemata põhjustest ning katkestada ravi. Samas peab ringkonnakohus positiivseks, et J.B soovib tegeleda oma sõltuvusprobleemiga ning läbida sotsiaalprogramme, kuid leiab, et pelgalt selle asjaolu tõttu ei ole võimalik J.B ennetähtaegselt vabastada.
7. Lisaks eelmärgitule takistab ringkonnakohtu hinnangul J.B tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ka karistuse kandmise ajal J.B-le määratud distsiplinaarkaristus. Selle pinnalt järeldub, et J.B ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud. Samas on selle pinnalt koostoimes J.B varasema elukäiguga väheusutav, et J.B oleks valmisolek vabaduses järgida ühiskonnas kehtivaid norme ja tavasid.
8. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KarS § 76 lg 3 kohaselt on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad teiste asutuste arvamused või isikute soovid.
9. Ringkonnakohus nõustub J.B suhtes esinevate positiivsete asjaoludega, sh vangistuses sotsiaalprogrammides osalemine, kursustel õppimine, töötamine, kuid leiab, et ka J.B suhtes esinevad positiivsed faktorid ei anna alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ning J.B tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -4 - Tiit Lõhmus