1-11-4284/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4284 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.E kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.E kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt U.E-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.E-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. U.E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.E 1-114284 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.08.2012 määrusega jäeti U.E talle Harju Maakohtu 28.04.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.E tunnistati Harju Maakohtu 28.04.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi ja liitkaristuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 22.12.2010 ja lõpp 22.10.
9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 14.05.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimalda süüdimõistetut U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seejuures võttis maakohus arvesse, et Tartu Vangla ei toeta U.E ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Vangla iseloomustuse kohaselt on U.E vangistuse kandmise ajal 18.07.2011 distsiplinaarkorras karistatud tubakatoodete omamise eest selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas. U.E osaleb vangla tööhõives. Temaga on läbi viidud psühholoogi vestlus XXXX, XXXX ning XXXX kui XXXX teemal. U.E alustas sotsiaalprogrammi XXXX läbimist. Positiivsena on esile toodud lähedase – elukaaslase – toetus kinnipeetavale. Negatiivseks asjaoluks varasemast elukäigust on alkoholi tarvitamine, korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab impulsiivsust ning ebaefektiivseid probleemide lahendamise võtteid, samuti endise elukaaslase suhtes kuriteo toimepanemine. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ettekandes on samuti positiivsena märgitud suhete säilimist elukaaslasega, kelle juurde aadressil XXX linn on U.E võimalik asuda vabanemise korral elama. Samas on nimetatud eluase ülerahvastatud – elukaaslase emale kuuluvas 4-toalises korteris elab kokku 12 inimest. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub U.E kindel töökoht. Negatiivseks asjaoluks on ka see, et U.E-le pole varasemad tingimisi karistused avaldanud mõju, sest ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist ega täitnud alkoholikeeldu. Maakohtu hinnangul ei võimalda eelkõige süüdimõistetu eelnev elukäik, sealhulgas varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine (katseajal uute kuritegude toimepanemine), aga ka ärakantud karistusaja mittevastavus toimepandud kuritegudele U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja U.E peab oma karistusaja lõpuni kandma. U.E on XX-aastasena üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud. Käesolevat vangistust kannab ta alates 22.12.
11. Kohus arutas tema kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu on tema karistust 28.04.2011 kohtuotsuse tegemisel vähendatud ühe kolmandiku võrra. Ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdimõistetutele garanteeritud. Maakohus ei pidanud võimalikuks vabastada enne tähtaega vangistusest isikut, kellele arvukad varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Seejuures märkis maakohus, et esiletoodud positiivsed asjaolud – lähedaste toetus ja elukoha olemasolu – esinesid U.E tõenäoliselt ka enne kuritegude toimepanemist, kuid ometi ei suutnud need tema kuritegusid ära hoida. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.E kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele. Kaitsja leiab, et maakohus on küll tuginenud õigetele faktilistele asjaoludele U.E mineviku kohta, kuid jätnud arvestamata vangla ja kriminaalhooldaja arvamustes välja toodud 2 positiivsed asjaolud. U.E on kanda jäänud veel vähe aega – tema karistusaja lõpp on 22.10.
12. Kaitsja leiab, et kui isik on nõus võtma endale nii suure koorma kui seda on karistuse kandmine tingimisi enne tähtaega vabastamisel, s.o. kohustus alluda kriminaalhooldusele ühe aasta jooksul koos lisakohustustega, siis tuleb tema sellist otsust tunnustada, sest ta on motiveeritud käituma positiivselt. Kaitsja hinnangul on kriminaalhooldaja järelevalve U.E-le igas mõttes distsiplineeriv ja üheks võimalikuks garantiiks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel. Siinkohal peab kaitsja silmas U.E motiveeritust karistuse kandmiselt vabanemiseks enne tähtaega. Seda enam, et iga vääratus viib taas tagasi vangistusse. Kaitsja märgib, et U.E on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne võrgustik elukaaslase, laste ja praeguse elukaaslase ema ning tolle perekonna näol. Ta suhtleb ka lastega varasemast abielust, on neile karistuse kandmise ajal kirjutanud ja helistanud. Samuti on U.E karistuse kandmise ajal olnud tihe kontakt praeguse elukaaslase ja lastega, kes on teda külastanud lühiajalisel kokkusaamisel ja kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Praegusest kooselust V.G. on tal kaks last, kellest viimane on X-kuune. Vabanemisel on U.E olemas kindel elukoht XXX. Tõsi, nimetatud korter kuulub V.G. i emale M.G. ja on 4-toaline. Nimetatud korteris elab M.G. oma XXXX lapse ja elukaaslasega ning V.G. oma XXXX lapsega. Kuid V.G. ile on eraldatud samas majas teises trepikojas 3-toaline korter, mis vajab remonti. U.E kinnitas kohtuistungil, et vabanedes kavatseb ta eelnimetatud 3-toalise korteri korda teha, et oma perega sinna elama asuda. Kaitsja lisab, et U.E on võimalus asuda koheselt tööle, seda küll Tartusse OÜ-sse Ä XXXX. Samas kinnitas U.E kohtus, et tal on võimalik igapäevaselt sõita Tamsalust Tartusse tööle, sest selles firmas töötab ka üks tema tuttav, kellega saaks Tartusse hommikuti tööle ja vajadusel ka Tamsallu tagasi. Kui Tartus töötamine ei peaks siiski võimalik olema, plaanib U.E end koheselt Töötukassas arvele võtta ja tööd otsida. Ta on pikki aastaid omanud töökogemust XXXX ja XXXX. On töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ja on isegi juhutöödel Soomes käinud. Kohtuistungil selgitas U.E, et on veendunud, et saab tööd ja seega sissetulek saab tal olema. Seda, et tal on tööharjumus, näitab vangla iseloomustus, kust nähtub, et U.E on teinud kolm kuud majapidamistöödel XXXX ja saanud selle eest raha. Positiivne on U.E puhul seegi, et tal on karistuse kandmise ajal olnud vestlus psühholoogiga teemal XXXX XXXX, XXXX ja XXXX. Samuti on ta nii
13. kui ka
14. aasta jooksul korduvalt pidanud vestlusi vangla kontaktisikuga teemadel XXXX XXXX, XXXX XXXX ja XXXX XXXX XXXX seosed, põhjus ja tagajärg. Ta on osalenud ka XXXX. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta täidab talle koostatud individuaalset täitmiskava ja on motiveeritud tegelema riskide maandamisega. Positiivne on seegi, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaitsja märgib, et prokuröri mittenõustumine U.E karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei ole kohtule siduv. Paraku on maakohus arvestanud rohkem just prokuröri ja vangla vabastamist mittetoetavate seisukohtadega, rõhutades isiku varasemat kriminaalset minevikku. Kaitsja leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud on hetkel palju tähtsamad. Kõige tähtsam on kaitsja hinnangul see, et isik ise on motiveeritud karistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17. Ringkonnakohus möönab, et U.E käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – U.E on vangistuses osalenud vestlustel psühholoogi ja kontaktisikuga, samuti töötanud majandustöödel, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vabaduses ootavad teda toetavad lähedased ning tal on olemas garanteeritud töökoht. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
18. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul U.E tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on kokku üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib U.E neljandat korda. U.E on kuritegude toimepanemise eest karistatud korduvalt tingimisi vangistustega, samuti on teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Seega on U.E-le antud korduvalt võimalusi oma käitumisega tõestada, et ta on suuteline elama seaduskuulekalt, kuid ta pole saadud võimalusi kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab eeltoodu järeldada, et varasemad karistused pole U.E-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks teinud ei ole. Kuivõrd U.E on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid eiranud katseaja kontrollnõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul veendumus, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt.
19. Ringkonnakohtu hinnangul on U.E puhul oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks alkoholi kuritarvitamine. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et isikut on kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis ning viiel korral väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Lisaks on U.E varem kriminaalhooldusel viibides eiranud alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on U.E küll vabaduses motiveeritud piirama oma senist alkoholitarvitamist, kuid ringkonnakohtu arvates tuleks tema varasemat elukäiku arvestades alkoholi tarvitamisest sootuks loobuda. Käesoleval ajal eksisteerib ringkonnakohtu hinnangul endiselt oht, et U.E võib vabanedes ja alkoholi tarvitades panna toime uusi kuritegusid.
20. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada U.E suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
21. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4 Paavo Randma Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas