1-11-3094/23

1-11-3094 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3094 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.N-i (J.N) kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi (Rõžov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.N-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt J.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.N-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse.
7. J.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.N 1-113094 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 16.12.2011 määrusega jäeti J.N talle Tartu Maakohtu 12.04.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 8 kuu ja 25 päeva vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.01.2011 ja lõpeb 07.10.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 24.11.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leidis, et J.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on toime pannud ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja omavolilise sissetungi. Isikut on varem
11. aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Isikut on varem kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud ühtegi katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab J.N karistust katseajal toime pandud varguse eest. Eeltoodust järeldas maakohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole J.N-i puhul oma eesmärki täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavate asjaoludena tõi maakohus esile distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammi XXXX läbimise ja väljaspool avavanglat XXXX töötamise. Maakohus tuvastas, et vabanedes asub J.N elama elukaaslase R.R. juurde ühetoalisesse munitsipaalkorterisse, kus elavad käesoleval ajal R.R. ja tema XXXX. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Vähene haridus ja eriala ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Veel märkis maakohus, et J.N-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslane). Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades J.N-i poolt toime pandud kuritegude asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel (uute kuritegude toimepanemine katseajal), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.N-i kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud täiel määral seda, et kinnipidamisasutusest J.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. J.N on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ning alates 15.09.2011 töötab väljaspool avavanglat XXXX. Isik omab XXXX. 2 Kaitsja märgib, et kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik elama asuda elukaaslase R.R. i juurde. Tal on olemas konkreetsed eesmärgid tuleviku suhtes. Tema käitumises ei esine agressiivsust ega enesevalitsemise kaotamist. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud ja vaenulikkus, ametnikesse suhtub mõistvalt. Kaitsja lisab, et vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, millest järeldab, et isiku käitumine vanglas näitab ilmselgelt tema hoiakute muutumist paremuse poole. Samuti on täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus – vangistatu õiguspärane käitumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vabastamata jätmise otsuse tegemisel arvestanud kõigi J.N-i positiivselt iseloomustavate asjaoludega, millele kaitsja oma määruskaebuses tugineb. Nii on maakohus arvesse võtnud, et J.N puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja töötab väljaspool avavanglat. Loetletud asjaoludele vaatamata leidis maakohus, et endiselt eksisteerib suur uue kuriteo toimepanemise risk, mistõttu kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ebaotstarbekas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi kinnipeetava õiguspärane käitumine vanglas on kahtlemata oluline eeldus tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, ei ole tegemist asjaoluga, mis iseenesest tooks kaasa taotluse rahuldamise. Tegemist on vaid ühe KarS § 76 lg-s 3 nimetatud kriteeriumiga, mida kohtul tuleb katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul ei võimalda kuritegude toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning tema võimalused vabaduses J.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. J.N-i näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on sellele vaatamata jätkanud kuritegude sooritamist. Vabanedes ei ole J.N garanteeritud töökohta ega kindlat sissetulekut, mis on oluline uue kuriteo toimepanemise riskitegur, kuivõrd varasemalt sooritatud kuriteod on olnud valdavalt varavastased ning suunatud majandusliku kasu saamisele. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on isikut iseloomustavate asjaolude hindamise tulemusena kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja isik on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. J.N-i puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea 3 ringkonnakohus võimalikuks kohaldada J.N-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma