← Eesti

4-11-4189/9

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-11-4189 Otsuse kuupäev 28.08.2012 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Kohtuasi G.M G.M kiirmenetluse kaebus kiirmenetluse kaebus otsusele nrotsusele 10220912108297 10220912108297 nr Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laasi kiirmenetluse otsus nr 10220912108297 Kaebuse esitaja menetlusalune elukoht: xxxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakond Menetluse liik kirjalik menetlus isik G.M (ik: xxx; RESOLUTSIOON: G.M-i G.M-i kaebus jätta kaebus kaebus rahuldamata, jätta jätta rahuldamata, rahuldamata, kaevatav otsus kaevatav kaevatav jättaotsus otsus muutmata. jätta jätta muutmata. muutmata. Kohtuotsus pooltele pooltele kätte kätte toimetada. toimetada. Kohtuotsus peale on on pooltel pooltel õigus õigus esitada esitada kassatsioonikaebus kassatsioonikaebus Riigikohtule Riigikohtule Viru Viru Maakohtu Maakohtu Kohtuotsuse Kohtuotsuse peale kaudu 30 (kolm (kolmekümne) ekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päev päev päevast. ast. Kassatsiooniõiguse kasutamise kasutamise soovist soovist tuleb tuleb kirjalikult kirjalikult teatada teatada Viru Viru Maakohtule Maakohtule 77 (seitsm Kassatsiooniõiguse (seits me) päeva päeva jooksul jooksul alates alates kohtuotsuse kohtuotsuse kättesaamise kättesaamise päevast. päevast. ASJAOLUD. Politseija Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laasi kiirmenetluse otsusega nr 10220912108297 määrati G.M-ile rahatrahv LS § 211 rikkumise eest 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot. Kiirmenetluse otsuse xxxx Lääne-Virumaal xxxx mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx), milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete 1 määramisega kontroll. Viimane kontroll teostatud 08.05.

  1. sõidukile ei laiene Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 toodud erisused. Seega rikkus G.M LS § 73 lg 1, MKM 03.03.2011 määruse nr 17 § 10 lg 1; MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 109 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti LS § 211 järgi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, sõiduki kontrollkaardiga sõitjate ja veose veol, koopiaga sõidumeeriku mõõteprotokollist, teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardiga. 27.10.2011 saabus Viru Maakohtusse G.M-i kaebus, milles ta palus kiirmenetluse otsuse nr 10220912108297 muutmist ja trahvinõude vähendamist. Kohus jättis 28.10.2011 määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Menetlusalune isik G.M sai määruse kätte 01.11.2011 ning esitas kohtule uue kaebuse 04.11.
  2. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse mõistmisel KarS §-i
  3. Kaebuse esitaja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveamet oli kohtule saadetud vastuses seisukohal, et G.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220912108297 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Menetleja leidis, et taotlus rahatrahvi vähendamiseks karistusseadustiku § 57 lg 1 p 3 ja p 7 alusel ei ole põhjendatud, kuna kaebuse esitaja tegevus ja seisund ei vasta neis kirjeldatud karistust kergendavatele tingimustele. Samuti puuduvad kaevatavas väärteoasjas muud alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamiseks. Kaebuse aluseks oleva väärteoasja menetluse käigus ei ole G.M kordagi väljendanud oma seisukohta toimepandu suhtes selliselt, et kohtuväline menetleja oleks saanud seda menetluses arvestada puhtsüdamliku kahetsusena või aktiivse kaasabina süüteo avastamisel. G.M ei ilmunud süü ülestunnistamisele omast initsiatiivist ja vabast tahtest, vaid ta tabati politsei poolt liiklusjärelevalve käigus. Kaebuse esitaja seisund ei vasta KarS § 57 lg 1 p 7 kirjeldatule ning ei ole seega karistuse kergendamise võimalusena asjakohane. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on igati põhjendatud hr G.M-i karistamine sanktsiooni keskmisest kõrgema määraga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja anda ühiskonnale selge sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus on keelatud ning kui seda vabatahtlikult ei järgita, reageerivad sellisele tegevusele vältimatult järelevalveorganid, kes on kohustatud tagama normi kehtivuse vajadusel karistusvõimuga. Karistuse eripreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad karistused ei ole kaebajat suunanud õiguskuulekale käitumisele. G.M omab liiklusalaste nõuete rikkumiste eest kehtivaid väärteokaristusi, sealhulgas ka varasemat karistust sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise eest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on G.M-ile selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, ta on nõustunud kiirmenetlusega ning on teadlik kiirmenetluse kohaldamise erisustest. Menetlusalusele isikule võimaldati väärteo toimepanemise kohta anda ütlusi ning süüteo asjaolud on menetlejale olnud selged. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja poolt täidetud kõik VTMS § 55 sätestatud nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks, menetlusnorme ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud. Kohtuväline menetleja leidis, et G.M-i karistamine LS § 211 järgi LS § 73 lg 1 ;MKM 03.03.2011 määrus nr 17 § 10 lg 1 ja MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 109 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 60 trahviühikut on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Menetleja nõustus kirjaliku menetlusega. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 211 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on antud asjas tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki kontrollkaart sõitjate ja veose veol, koopia sõidumeeriku mõõteprotokollist, teel liikleja sõiduki tehnoseisundi kontrollkaart. Menetlusalune isik ei ole eitanud väärteo toimepanemist, kuid leiab, et karistuse määramisel ei ole arvestatud karistust kergendavate asjaoludega. Hinnanud asjas tähtsust omavaid tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et tõendamist on leidnud menetluslause isiku poolt talle süüks arvatava väärteo toimepanemine. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega ja kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatuga on tõendatud, et Liiklusseaduse § 211 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik G.M. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule G.M-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 211 alusel määratud rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 240 eurot, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt väärteoasjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on vastuskirjas märkinud, et menetlusaluse isiku käitumises puudusid tunnused, mis oleksid arvestatavad kergendavate asjaoludena. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja märgib, et kiirmenetluse otsuse 10220912108297 kohaselt menetlusalusele isikule karistuse määramisel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti ei ole menetlusalune isik kahetsust väljendanud kohtule esitatud kaebuses. Kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole kõrges eas isik KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes. Nimetatud sätte eesmärgiks on kergendada karistust isikul, kes on rauk ja kellele on iseloomulik järjest kiirenev taandareng, töövõime vähenemine ning kohanemisraskused keskkonnaga. Rikkumise 3 hetkel oli menetlusalune isik 61-aastane. Sellist vanust ei saa aga pidada kõrgeks eaks karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes. Ka muid karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Politseija Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Peeter Laasi 21.10.2011 kiirmenetluse otsuse 10220912108297 muutmata ja menetlusaluse isiku G.M-i kaebus rahuldamata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 15.septembril 2012.a №oremreferent Anu Ammer Kai Rosar Kai Rosar 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.