Obsah (6)

§ 121§ 264§ 64§ 74§ 57§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12016 (11240103799) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau,

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 264

lg 1 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti O.E-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes O.E-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati O.E-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.2011 otsuse järgi ärakandmata karistuse, so 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust, võrra, mõistes O.E-le liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti O.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417,03 eurot, kaitsja Sergei Politševi eeluurimisel osutatud õigusabi eest 330,56 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4,15 eurot, kaitsja S. Politševi 23.11.2011 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122,97 eurot. Lisaks O.E-le esitatud süüdistusele

§ 264

lg 1 p 3 järgi, mida apellatsioonis ei vaidlustatud, esitati O.E-le süüdistus ka

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 31.07.2011 kella 21.00 paiku, olles alkoholijoobes XXX maja hoovis, V.T. surnud kassipoja pärast tekkinud tülis, lõi kannatanut mitu korda rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, oma teoga tekitas O.E kannatanule füüsilist valu ja vasaku põse paistetuse. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav O.E oma süüd täielikult ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et O.E süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud süüteod

§ 121ja § 264 lg 1 p 3 järgi on kvalifitseeritud õigesti.

Kohus leidis, et

§ 121järgi esitatud süüdistus on tõendatud nii kannatanu V.T.

, kui ka tunnistajate J.V. ja J.J. ütlustega. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et kannatanu V.T. le valu ja vasaku põse paistetuse põhjustas just O.E. Kohus asus seisukohale, et O.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning süüdistatava süüastet kuriteo toimepanemisel. O.E karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57mõttes on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.E pani toime kaks teise raskusastme kuriteoepisoodi. Teda on varem kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega. O.E pani toime temale inkrimineeritud kuriteod katseaja jooksul. Kohus leidis, et kuna tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus ei suutnud O.E mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei ole otstarbekohane mõista O.E-le leebemat karistust (st sanktsioonides ettenähtud rahalist karistust) või asendada määratud vangistust üldkasuliku tööga. Kohus asus seisukohale, et karistus uue, katseaja jooksul toimepandud tahtliku kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et O.E on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega, mis – võttes arvesse karistust kergendavat asjaolu ning seda, et ta iseloomustatakse positiivselt kriminaalhooldusametniku poolt – võib olla alla

§ 264ja § 121 järgi ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Kuna kuritegu on toimepandud katseaja jooksul, kohaldas kohus

§ 65lg 2 sätteid.

Apellatsioonis esitatud taotlused O.E taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle esitatud süüdistuses

§ 121

järgi, talle mõistetud karistuse ja osaliselt kaitsjale väljamõistetud menetluskulude osas ning uue otsusega palub mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust ja rahaline karistus ning jätta talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. O.E leiab, et talle esitatud süüdistus

§ 121järgi ei ole õige ning talle määrati liiga karm karistus.

O.E hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et nii

§ 121kui ka § 264 järgi on võimalik mõista rahalist karistust.

Samas karistas kohus teda 6-kuulise vangistusega ning lisaks liitis sellele tingimisi vangistuse. Apellatsiooni täienduses vaidlustab O.E määratud kaitsjale väljamõistetud kulude suurust, kuna kaitsja suhtus temasse ükskõikselt ning ei osutanud talle õigusabi täiel määral, sh ei selgitanud lühimenetluse tagajärgi. O.E esitas kohtule taotluse vabastada ta kuni kohtuotsuse jõustumiseni vahi alt elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas selleks kõik eeldused ning kui ta vahi alla võeti 01.08.2011 ei saanud ta end kaitsta. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et O.E apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates O.E apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud.
2. Apellatsioonis ei ole O.E esmalt nõustunud talle esitatud süüdistusega

§ 121järgi, kuigi sellesisulisi põhjendusi O.E apellatsioonis märkinud ei ole.

Lisaks nähtub maakohtu otsusest, et O.E on maakohtus nõustunud talle esitatud süüdistustega ning tunnistanud täielikult oma süüd talle esitatud süüdistustes ning seetõttu ei ole ta soovinud maakohtus ütlusi anda. O.E ei ole apellatsioonis selgitanud, miks on ta apellatsioonis asunud vastupidisele seisukohale varasemalt väljendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus

§ 121

tõendatuse osas piisavalt põhjendatud ning kohtu argumentatsioon on sealjuures veenev ja arusaadav. 3. O.E on apellatsioonis leidnud, et temale mõistetud karistus on olnud liiga range ning märkinud, et

§ 264ja § 121 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust.

Ringkonnakohus leiab, et O.E sellesisuline taotlus ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, mistõttu on O.E poolt taotletu rahalise karistuse mõistmise osas põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui

-i eriosa norm võimaldab süüdistatavale karistuseks mõista rahalist karistust, ei ole kohtul võimalik selleliigilist karistust mõista pelgalt asjaolu tõttu, et seadus seda võimaldab. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult lähtunud

§-s 56 sätestatust ning arvestanud lisaks O.E süü puhtsüdamlikule ülestunnistusele (kergendav asjaolu) ka asjaolusid, et O.E on toime pannud 2 kuriteoepisoodi, teda on varem karistatud tingimisi vangistusega ja ta on kuriteod toime pannud katseajal. O.E mõisteti süüdi Harju Maakohtu 04.04.2011 otsusega

§ 121

ja § 200 lg 2 p 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust. O.E-le mõistetud karistus jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat.

Käesolevad kuriteod on O.E toime pannud katseajal, so 31.07.

1. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ei ole kooskõlas rahalise karistuse mõistmine isikule, keda on juba varasemalt samaliigilise kuriteo eest karistatud vangistusega, olenemata sellest, kas isiku suhtes mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata või mitte. Vastupidi, nõustudes maakohtu poolt märgituga, rõhutab ringkonnakohus, et kuivõrd O.E suhtes ei osutunud efektiivseks vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, ei ole otstarbekas mõista O.E-le kergemat karistusliiki kui vangistus, so rahalist karistust, ega mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku tööga.
2. Puutuvalt O.E taotlusesse mõista talle 6 kuud vangistust, leiab ringkonnakohus, et O.E sellesisulist taotlust tuleb mõista kui taotlust, milles soovib ta vaidlustada maakohtu poolt talle mõistetud liitkaristuse suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on O.E sellesisuline taotlus põhjendamatu ning seda järgnevatel põhjustel. 3 Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 64

lg-le 1 on kohtul võimalik mõista liitkaristust samaliigiliste põhikaristuste korral üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega ei ole seaduses küll otseselt sätestatud ühtset liitkaristuse mõistmise reeglistikku, vaid on antud kohtule pädevus alternatiivselt otsustada liitkaristuse mõistmise vajalikkuse üle. Sealjuures määratleb karistuste suurendamise piiri üksnes

§ 64

lg 3, mille kohaselt ei või mõistetav liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega

-i eriosas vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära. Sellest nähtub, et kohtul on liitkaristuse mõistmisel, sh selle kaetuks lugemisel või üksikkaristustest raskeima suurendamisel laialdane kaalutlusõigus. Seega on põhjendatud maakohtupoolne O.E-le liitkaristuse mõistmine üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, ületamata sealjuures

§ 64lg-s 3 sätestatud liitkaristuse ülempiiri.

5. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kui süüdimõistetu on vabastatud karistuse kandmisest tingimisi

§ 74

alusel, kuid paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõistetakse talle karistuseks vangistus, tuleb vastavalt

§ 74

lg-le 5 mõista liitkaristus lähtudes

§ 65

lg-s 2 sätestatust.

§ 65

lg 2 kohaselt tuleb kohtul süüdistatavale uue kuriteo eest mõistetavat karistust suurendada vastavalt eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega on O.E-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ning mõistetava karistuse suurendamine vastavalt eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra põhjendatud ning kooskõlas kehtiva õigusega. 6. O.E on apellatsioonis taotlenud talle mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Nimetatud taotlus ei ole aga õiguslikult asjakohane, kuna vastavalt

§ 74

lg-le 5 võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Käesoleval juhul ei ole aga O.E talle etteheidetavaid süütegusid toime pannud ettevaatamatusest.

1. Apellatsioonis on O.E vaidlustanud temalt väljamõistetud kaitsjatasu suurust. Esmalt ringkonnakohus märgib, et kaitsjale varasemas kriminaalmenetluse staadiumis hüvitatud õiguskulude vaidlustamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Nimetatu ei ole võimalik ka seetõttu, et kaitsja poolt taotletud tasu ja kulude põhjendatust kontrollib RÕS § 22 lg 7 kohaselt uurimisasutus, prokuratuur või kohus ning juba kaitsjale hüvitatud tasu ja kulud loetakse menetluskulude hulka. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata KrMS § 180 lg-le 1, mille kohaselt mõistetakse menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral välja süüdimõistetult.
2. Koos apellatsiooniga on O.E esitanud taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi asendamiseks elektroonilise valvega. Ringkonnakohus ei pea nimetatud taotlust põhjendatuks, kuna käesoleva otsuse tegemisega ei muutu maakohtu poolt O.E-le mõistetud karistusliik, so vangistus, mistõttu tuleb kohtuotsuse jõustumisel asuda O.E kandma karistusena vangistust.
3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas