34

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.07.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuistungi aeg – 25.07.2012 Kohtuasja number 1-11-6036 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Tea Toming Prokurör Tõlk Ain Tali Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.Z, isikukood: xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.12.2010 ja lõpp 10.12.2013 RESOLUTSIOON Jätta O.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla. O.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ja § 200 lg 2 p 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud 3 aasta ja 2 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks oli 08.12.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava kuriteod on jäänud samalaadseteks, soodusteguriks võib pidada narkootikumide tarvitamist ja alkoholi kuritarvitamist. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust, s.o. tubakatoodetega seotud rikkumised ja tubakatoodete valdamine kambris. Maakohtu istung Kinnipeetav O.Z taotles 25.07.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et kuritegu, mille eest ta karistust kannab on seotud narkootikumidega. Enne vanglasse sattumist kasutas ta iga päev narkootikume. Peale vabanemist asuks kinnipeetav elama xxxx ning hakkaks otsima tööd ning tegeleks oma tervise parandamisega. Tööd tal hetkel ei ole, tal on põhiharidus ning erialaks on laadurijuht. Lisaks sellele on kinnipeetaval rahalisi kohustusi üle 4500 euro. Kinnipeetav on kindel, et saab vabaduses hakkama ning leiab töö, sest tal on sugulased, kes teda aitama hakkavad. Kinnipeetav tunnistab, et tal on diagnoositud alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, kuid praeguseks on ta läbinud rehabilitatsiooni. Kinnipeetav märkis, et talle määrati vanglas töö ning ta pidi koristama, kuid oma terviseseisundi tõttu ei jõudnud ta tööd teha ning ta keeldus sellest. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, sest uue kuriteo toimepanemise protsent kahe aasta jooksul on väga kõrge. Lisaks sellele on O.Z 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab, et ka vanglas ei käitu ta seaduskuulekalt. Lisaks sellele puudub tal vabanemisel töökoht ning tal on üle 4500 euro rahalisi kohustusi. O.Z on ka ise tunnistanud, et enne vanglasse sattumist tarvitas ta narkootikume igapäevaselt ja see oli ka vanglasse sattumise põhjuseks. Prokurör palub jätta O.Z ennetähtaega vabastamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja O.Z tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras 2-l korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust esimest korda. Isiku kuriteod on jäänud samalaadseks, kuid soodusteguriteks võib pidada narkootikumide tarvitamist ja alkoholi kuritarvitamist. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses läbinud rehabilitatsiooni ning on motiveeritud õppima riigikeelt ning läbima erinevaid sotsiaalprogramme. Samas nähtub vangla saadetud materjalidest, et teda on kolmel korral vanglas distsiplinaarkorras karistatud seoses tubakatoodete valdamisega ning muude tubakatoodetega seotud rikkumiste eest. Seega ei suuda isik ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Kuigi vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ja tal on plaan leida endale töökoht ning oma tervist parandada, viitab korduv kuritegude toimepanemine siiski riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kohus leiab, et vabastamist ei toeta ka vangla iseloomustus, sest isik on vangistuse ajal keeldunud tööst ning saanud distsiplinaarkorras karistada seoses tubakatoodetega. Kohus märgib, et kuigi isikul on tulevikuks reaalsed eesmärgid, on motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks madal. Isik ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub kohtul kindlus, et isik suudab vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks O.Z enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
2. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.Z-i määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
3. septembril
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne