§-st 390 jätta Tartu Maakohtu
lg-st 1, § 326 lg-st 1, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 384 lg-st 1 jätta Kätlin Unti määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitatud määruskaebus Kätlin Untile. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) advokaat Aivar Kellole tema poolt D.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4.
lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista D.A-lt menetluskulud, so kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 38,35 eurot riigituludesse.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsusega mõisteti D.A süüdi KarS § 169 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 3 kuud vangistust, võrra, mõistes D.A-le liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati D.A-le karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust 420 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati, et 420 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati D.A üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.04.2011. 25.11.2011 edastati kohtule kriminaalhooldusosakonnast D.A suhtes erakorraline ettekanne, milles taotleti D.A suhtes kandmata vangistuse täitmisele pööramist, kuna D.A hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ei täida kontrollnõudeid. 06.12.2011 kohtuistungile D.A ei ilmunud, kuigi sai kohtukutse ja erakorralise ettekande koopia kätte. D.A poolt maakohtule teatatu kohaselt viibivat ta Rootsis tööl №rra piiri ja polaarjoone lähedal ja ei saavat Eestisse tulla. Tuleb Eestisse 21.12.2011. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega kuulutati
alusel kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduv süüdimõistetu D.A tagaotsitavaks.
lg 1,5 ja § 429 alusel kohaldati D.A suhtes süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema tabamisel viivitamatult tõkendit vahistamine. 1 Sama maakohtu määrusega pöörati
S § 69 alusel D.A-le Tartu Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa 6 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu D.A kaitsja määruskaebus D.A kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohaldati D.A suhtes vahistamist. Kaitsja märgib, et D.A on olemas kindel elukoht, perekond (XXXX last). Kaitsja hinnangul on D.A vahistamine ülemäärane jõudemonstratsioon ning kohus oleks võinud jätta D.A-le võimaluse minna ise kinnipidamisasutusse. Lisaks märgib kaitsja, et D.A selgitas kohtule saadetud kirjas, et tal oli ootamatult vaja minna tööle Rootsi. Kaitsja arvates ei ole D.A suhtes kohaldatud vahistamine põhjendatud. D.A määruskaebus D.A taotleb maakohtu määruse tühistamist. D.A märgib, et 28.10.2011 hilisõhtul ei saanud ta tööpakkumist tagasi lükata, kuna pere majanduslik olukord oli niivõrd raske. Ühtlasi ei saanud D.A kohtukutse saamisel ära tulla, kuna tööleping nägi rangelt ette objekti lõpetamist, kuna vastasel juhul oleks ta naasnud 2 pere juurde palka saamata. D.A märgib, et juba lähema aja jooksul tuleb ta Eestisse ja on valmis kohtu ette tulema. Määruskaebuse sisust nähtuvalt selgitab D.A ka asjaolusid üldkasuliku töö mittetegemise ja kontrollnõuete rikkumisega seonduvalt. K. Unti määruskaebus K. Unt taotleb maakohtu määruse tühistamist ning D.A-le määratud karistusaja vähendamist. K. Unt leiab, et tema määruskaebuse esitamise õigus tuleneb
Maakohtu määrus, millega mõisteti D.A-le karistuseks 6 kuud 14 päeva vangistust võtab ära tema kahelt alaealiselt lapselt õiguse nende ainsale ülalpidajale. K. Unt märgib, et D.A vangistus seab teda ja lapsi väga raskesse materiaalsesse olukorda, millega K. Unt toime ei tule. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastavalt
p-le 26 ja §-le 428 ei ole ringkonnakohtus vaidlustatav süüdimõistetule üldkasuliku töö kohaldamise tühistamine ja süüdimõistetule kohtuotsusega vangistuse täitmisele pööramine. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebustes esitatud väited D.A-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramise kohta tähelepanuta. 2. Ringkonnakohus on seisukohal, et D.A suhtes vahistamise kohaldamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.
lg 5 kohaselt võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks
§-s 429 sätestatud korras.
lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele. Ringkonnakohus märgib, et D.A viibib käesoleval ajal Rootsis, kuhu ta läks ilma selleks kriminaalhooldajalt luba küsimata. Kuna süüdimõistetu lahkus Eestist omamata selleks vajalikku luba, on ringkonnakohtu arvates alust arvata, et süüdimõistetu asus kõrvale hoiduma talle mõistetud karistusest, mis asendati üldkasuliku tööga. D.A ei ilmunud ka kohtuistungile, kus arutati talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu 06.12.2011 määrusega pöörati D.A-le mõistetud karistus täitmisele. Seega esinevad
lg 1 p-s 3 sätestatud alused D.A vahistamiseks süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Sealjuures ei tingi D.A suhtes kohaldatud vahistamise tühistamist ka määruskaebuses toodud väited D.A kindla elukoha, pere, ootamatute töökohustuste või perekonna raske majandusliku olukorra kohta. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et D.A vahistamine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning D.A ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. 3. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse ka D.A elukaaslane K. Unt. Ringkonnakohus leiab, et K. Undi määruskaebus tuleb
lg 1, § 326 lg 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 384 lg 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ja tagastada K. Undile põhjusel, et K. Undil ei ole määruskaebuse esitamise õigust. 3 Ringkonnakohus möönab, et vastavalt
lg-le 1 on määruskaebuse esitamise õigus ka menetlusvälistel isikutel, kui kohtumäärusega on piiratud nende õigusi või seaduslikke huve, kuid K. Undi õigusi või seaduslikke huve ei saa pidada käesoleval juhul piiratuks üksnes selle tõttu, et tema laste isaks on D.A, kelle vangistuse täitmisele pööramine võtab K. Undi lastelt nende ülalpidaja. Isegi juhul, kui jaatada D.A elukaaslase K. Undi määruskaebuse esitamise õigust, tuleks vastavalt
§-le 390, § 326 lg-le 2, § 323 lg 2 p-le 2 ja § 385 p-le 26 jätta K. Undi määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada, kuna K. Unt on taotlenud D.A karistusaja vähendamist, mistõttu on soovinud vaidlustada D.A-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, mis ei ole aga ringkonnakohtus vaidlustatav. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.