Obsah (10)

§ 118§ 74§ 63§ 117§ 2§ 16§ 18§ 56§ 262§ 65

1-10-10901 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 17.11.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtum

§ 118

p 1, § 117 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav R.F Elukoht xxx, asukoht Ida Prefektuuri Narva kamber, isikukood xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 23.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 118

p 1 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva,

§ 74

lg 2 alusel vangistusega 3 kuud,

§ 74lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat 8 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 09.05.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada R.F süüdi

§ 118

p 1, § 117 lg 1 järgi ning

§ 63lg 1 kohaldamisega mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 1 1-10-10901 R.F vangistusega 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.10.2009.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust) ning mõista R.F-ile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 09.05.2010.a. R.F-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõend – sündmuskohalt äravõetud nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista R.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4740 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ehk 302 (kolmsada kaks) eurot ja 94 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 66 (kuuskümmend kuus) krooni ja 50 senti ehk 4 (neli) eurot ja 25 senti, ekspertiisi tegemise eest 3479 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni ehk 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot ja 35 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.08.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 17.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 46 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.F, kriminaalasja nr 1-10-10901, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. detsembrist 2011.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 16.02. 2012.a. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu 2 1-10-10901 Valentina Škarinat (R.F) süüdistatakse selles, et ta 08.05.2010a. ajavahemikul 21.0022.00 oma elukohas aadressil xxx peale ühist alkoholi tarvitamist tekkinud tüli käigus, raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil, lõi kööginoaga I N reie piirkonda, tekitades talle torke-lõikehaava vasaku reie piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja-veeni vigastusegatekitamise ajal eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri mõne aja pärast oma toas nr.xxx ägeda verejooksu tõttu. Oma tegudega pani Valentina Škarina (R.F) toime raske tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik tekitamise ajal s.o.

§ 118

p.1 Samuti põhjustas Valentina Škarina (R.F) oma nimetatud tegudega ettevaatamatusest I N surma, s.o. pani toime

§ 117lg 1 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistungil uuritud tõendid Kr

MS § 233 lg 1-1 kohaselt süüdistavad ja prokurör võivad kohtult taotleda lühimenetluse kohaldamist kuni kohtuliku uurimise alguseni maakohtus. KrMS § 234 lg 4 kohaselt kui kahtlustatava või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule. KrMS § 237-1 lg 1 kohaselt lühimenetluse kohaldamise taotluse saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist lühimenetluse korras. Kohtuistungil enne kohtuliku uurimise algust esitas prokurör süüdistatava R.F taotluse kohaldada käesolevas kriminaalmenetluses lühimenetlust. Prokurör ja kaitsja nõustusid süüdistatava taotlusega ja taotlesid lühimenetluse kohaldamist. Süüdistatava, prokuröri ja kaitsja taotlusel jätkas kohus kohtulikku arutamist lühimenetluses. Süüdistatav R.F seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult, taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Kannatanu V N ütlused (58-61), millest nähtub, et I N on tema isa, vanemad lahutasid juba nõukogude ajal, viimasel ajal nad praktiliselt ei suhelnud. Surmast sai ta teada politsei telefonikõnest. Isa pool ühiselamus oli ta olnud ainult üks kord ja seetõttu ei osanud ta midagi öelda tema naabrite ega inimeste kohta, kellega isa suhtles. Kahtlustatav R.F ütlused (k 1 tl 45-50), millest nähtub, et oma süüd kuriteo toimepanemises tunnistab täielikult ja kahetseb toimepandut. R.F selgitas, et ta on varem kriminaalkorras karistatud noahaava tekitamise eest A D , kes on käesoleval ajal elus ja terve, kuid elab kuskil tänaval. 08.05.2010 jõi ta koos N enda pool toas, jutt läks vana kuriteo peale, D oli N sõber ja N hakkas rääkima, et R.F-ile anti lühike tähtaeg ja et ta on süüdi selles, et Andrei praegu tänaval elab. Sellel pinnal tekkis neil tüli ja R.F ajas ta minema. Pärast tema äraminekut heitis R.F voodisse, kuid ei lukustanud välisust. Mingil hetkel ärkas ta ja nägi, et N lebab tema kõrval. R.F sõnul hakkas ta teda välja ajama, N hakkas R.F solvama. R.F ei osanud selgitada, mis talle sisse läks, kuid ta haaras aluselt (nugade komplekt) noa ja lõi talle noaga kintsu. Seejärel püüdis N püsti tõsta, kuid ta ei tõusnud ja isegi ei reageerinud R.F peale. R.F läks naabreid otsima, leidis T ja O , kellele selgitas olukorda. Nad tulid R.F poole ja aitasid I püsti tõsta. I tõusis, läks oma toani, avas ukse ja sisenes sinna. R.F sõnul, ta isegi ei mõelnud sellest, et tekitas talle surmava haava, eesmärk oli temast vabaneda ja kõik, tappa ta teda küll ei tahtnud. Nad jõid 3 1-10-10901 tüdrukutega. R.F hakkas muretsema, seepärast läksid tüdrukud vaatama, kuidas I on, juba hiljem kutsusid nad kiirabi. R.F selgitas, et kui ta teada sai, et N on surnud, kutsus ta ise politsei ja kuhugi ei peitnud ennast. Kahtlustatav R.F ütlused (k 1 tl 67-71), mille kohaselt elas ta oma poja toas nr xxx ühiselamus xxx. 08.05.2010 käis tema pool toas mitu korda naabrimees toast nr xxx, I N . Ta käis R.F pool alkoholi joomas. Samuti tuli ta tema poole õhtul, täpset kellaaega R.F ei mäletanud, N tuli tema tuppa puskaripudeliga, ta oli alkoholijoobeseisundis. Ta heitis kohe R.F juurde diivanile, R.F sõnul ütles ta talle, et ta ära läheks, mille peale Ivan üldsegi ei reageerinud. Ta jätkas I välja ajamist, kuid tema nimetas teda kuidagi halvustavalt, ütles: „Mida tahan, seda teen," siis R.F haaras noa, mis oli sektsioonis kapikese juures. Ta ütles I , et ta ära läheks või muidu ta torkab teda noaga. I ei reageerinud üldse, lebas diivanil edasi ja jätkas tema solvamist. Siis lõi R.F noaga talle reide. See oli kööginuga, tera pikkus umbes 20 cm. Pärast noaga löömist lamas I diivanil edasi. R.F jooksis naabrinaise T poole tuppa nr xxx, tema pool oli O toast nr xxx, nende perekonnanimesid R.F ei tea. Ta rääkis neile toimunust ja nad kõik koos läksid tema tuppa. O T tõstsid I püsti ja talutasid ta tema tuppa. R.F sõnul Ivan oli teadvusel, kõndis ise ja ise avas võtmega oma ukse. O Ta läksid temaga koos tema ukseni ja siis tulid tagasi R.F poole. Mingi aja pärast palus R.F O ja T , et nad läheksid I kontrollima. Ise jäi ta samal ajal oma tuppa. Ta kuulis, et nad kutsuvad kiirabi ja kui see saabus, väljus ta arstide juurde, et teada saada I seisundi kohta. Nad ütlesid, et I on surnult tualettruumis. Siis tuli R.F oma tuppa ja kutsus ise politsei, ütles, et ta lõi inimest noaga. Mõne aja pärast tuli politsei ja ta peeti kinni. R.F rääkis, et ei tahtnud Ivani ära tappa, noa andis ise politseinike kätte. Kahetses toimepandut ja tal on kahju, et nii juhtus. Tunnistaja T T ütlused lk 1-5, millest nähtub, et 08.05.2010 õhtul jõid nad oma sõbranna T tema toas nr xxx alkoholi. Tunnistaja ei teadnud rääkida, mis kell täpselt, aga T poole tuli R.F, üleni pisarais, ja palus aidata tal korterist välja viia tema naabrimees I , kes elab Valentinast vasakut kätt. Sisenedes Valentina tuppa nägi O T I diivanil lebamas. Valentina ütles, et I oli teda ära tüüdanud ja ta lõi talle noaga vasakusse reide. Seejuures näitas ta haava I vasakul reiel. Nad tõstsid I püsti ja koos T viisid ta tema tuppa. Aitasid tal uksest siseneda, ise nad tema tuppa ei läinud. Seejärel läksid koos T Valentina poole tagasi ja jõid tema pool umbes 70 grammi alkoholi. Seejärel nad läksid T tema tuppa tagasi. Seal jõid veel umbes 250 grammi alkoholi. Siis otsustasid kontrollida Ivani. Ukse juurde jõudes sisenes T esimesena tuppa, seejärel kutsus T O . O läks I tuppa ja nägi põrandal vereloiku. Seejärel läks T tualettruumi vaatama. I istus tualetis WC-potil, pea ripakil. Neile näis, et I tundis ennast halvasti ja nad jooksid valvelauda kiirabi kutsuma. Pärast läksid tagasi T tuppa. Tunnistaja O T ütlused (k 1 lk 6-10) ütlused, mille kohaselt elab ta aadressil xxx. Toas number xxx elab I -nimeline mees. Tema naaber Valentina elab kõrvaltoas Iv paremal pool. Tema perekonnanimi on Škarina. T on kahel korral näinud, kuidas I oli Valentina pool külas. Esimene kord nägi ta teda Valentinal külas kaks nädalat tagasi. T astus Valentina poolt läbi ja nägi I diivanil teki all. Koos jõid nad ära umbes 300 g viina. Teine kord nägi ta I Valentina pool toas 08.05.2010 kella 22 paiku. T koos O T otsustasid Valentina poole jooma minna, kuid Valentina tuli ise tema tuppa, pisarad silmis, ning palus T ja O T aidata tema toast I välja viia. Tuppa sisenedes nägi T I , kes lebas diivanil. Valentina tõmbas I spordipüksid alla ja näitas lõikehaava vasakul reiel. Valentina ütles, et I oli teda ära tüüdanud ja ta lõi talle noaga reide. I oli teadvusel, T koos O aitasid tal tõusta ja talutasid ta tema tuppa. Kuhu I toas läks, ta ei näinud. I oli alkoholijoobes. Pärast I äraviimist läksid nad Valentina poole tagasi. Seal jõid veel alkoholi. Valentina ütles, et I oli teda ära tüüdanud ja käis tema poole nagu oma koju. T ei osanud täpset kellaaega öelda, millal nad Valentina poolt ära läksid. Nemad O läksid T poole. Umbes tunni aja pärast otsustasid nad O minna I poole, et veel 4 1-10-10901 juua. Uks ei olnud lukustatud. Avanud ukse, nägi T põrandal vereloiku. I toas ei olnud. Siis avas ta tualeti ukse ja nägi I istumas WC-potil, pea küljele rippumas. Nad jooksid koos O valvelauda kiirabi kutsuma, sest näis, et I oli halb. Pärast kiirabi kutsumist läksid nad O tagasi T poole. Tunnistaja I R ütlused (k 1 tl 11-15), mille kohaselt ööl 08.05.2010 vastu 09.05.2010 viibis ta oma töökohal PA 4474 patrulli koosseisus koos I K . 09.05.2010 umbes kella 00.10 paiku said nad väljakutse aadressile xxx, selle kohta, et nimetatud aadressil oli avastatud laip ning kohal viibib kiirabi. Saabudes kohale, ühiselamu neljanda korruse koridoris kohtasid kiirabi töötajaid, kes andsid neile üle vaatluse kaardi koopia ja seletasid, et toas on vägivalla tunnustega laip. Sisenedes tuppa xxx, avastasid tualettruumist meesterahva laiba vägivaldse surma tunnustega, vasaku puusa lõike haavaga. Toa ja köögi põrandal oli palju verd. Koridoris seisid kaks naisterahvast, kes seletasid, et lõikehaava tekitas naisterahvas, kes viibib toas nr xxx. Vaadates üle toa nr xxx, avastasid nad seal naisterahva R.F, sündinud xxx Tunnistaja R küsis naisterahva käest, kas tema tekitas naabritoas elanud meesterahvale kehavigastusi. Naine vastas, et tema lõi noaga. R palus näidata eset, mille abil tekitas ta haava. R.F tõmbas puidust nugadehoidikust noa ning demonstreeris seda R . Noal olid vere jäljed. Naisterahvas selgitas, et tarvitas koos naabrimehega alkoholi. Pärast mees tegi temale ettepaneku astuda temaga sugulisse vahekorda ja heitis diivanile pikali. Selle eest löönud naine teda noaga. Kohale kutsuti operatiivgrupp. Naisterahvas oli toimetatud kainenemisele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (k 1 tl 16-26), mille kohaselt vaatluse objektiks on tuba nr xxx, aadressil: xxx. Välisukse peitlukk vigastuseta ja töökorras. Toa akna all seisab voodipesuga kaetud diivan, diivani pinnal on avastatud kuivanud vereplekid, samuti on tekil avastatud kuivanud vereplekke. Põrand on pestud. Toas asuva laua ülemiselt plaadilt on avastatud ja pakendisse nr 1 võetud plastmasspeaga kööginuga, mille tera pinnal on näha kuivanud mustjaspruuni vedeliku plekk. Noa käepidemelt on võetud sõrmejäljed ja pakitud pappkarpi nr

1. Sündmuskoha vaatluse järgmiseks objektiks on tuba nr xxx, mis asub aadressil: xxx. Välisuksel nähtavaid vigastusi ei ole ning lukk on töökorras. Tualetis WC-potil on avastatud istuvas asendis meesterahva laip. Selja vasakul poolel ja vasaku käe õlavarrel on avastatud kuivanud mustjaspruuni vedeliku jäljed. Vasakul reiel on näha naha vigastus 4 cm pikkuse lõikehaava näol. WC-poti paremal küljeseinal, samuti põrandal WC-poti juures on avastatud vereniresid ja vereloik. Toa põrandal on avastatud vereloik. Toa keskel põrandal on vaip, millel on näha veriste jälgede rada. Toas ei ole mingeid võitluse jälgi avastatud. Sündmuskohal on ära võetud nuga, noa käepidemelt võetud sõrmejäljed, korteri nr xxx ukse võti, korteri nr xxx võtmekimp kahe uksevõtme ja kahe võtmeripatsiga. Ekspertiisiakt (k1 tl 29-35), mille kohaselt kannatanu diagnoosiks on torke-lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja -veeni vigastusega; verevalumitega kõiki vigastusi ümbritsevates kudedes; äge verekaotus välisest verejooksust; raske alkohoolne joove; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal alajäsemel; nahaalune verevalum vasaku silma ülalaul; hammustushaav sugutil; s üdame pärgarterite ummistav ateroskleroos; maksa rasvväärastus. Eksperdi arvamuse kohaselt oli I N surma põhjuseks torke-lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja -veeni vigastusega, haavakanali suunaga vasakult veidi tagant veidi ülevalt paremale veidi ette veidi alla mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Torke-lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise ühe lõikeservaga mitte vähem kui 10 cm pikkuse ja 3,1 cm laiuse lõiketera omava vahendiga (näiteks noaga). 5 1-10-10901 Arvestades esmaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi (koolnukangestus kõikides uuritavates lihasterühmades tugev; koolnulaigud pealevajutamisel veidi kahvatuvad, taastuvad väga aeglaselt) võis kannatanu surm saabuda 36-48 tundi enne kohtuarstlikku lahangut. Kannatanu asend talle torke-lõikehaava tekitamise momendil võis olla nii seisev kui ka lamav kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist sellistes asendites. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (k1 tl 36-37), millest nähtub, et sündmuskohast äravõetud kööginoa kogupikkus on 32 cm. Noapea on mustast plastist pikkusega 12cm. Noa teraosa on teritatud ühelt poolt. Noa teraosa maksimaalne laius noapea juures on 3,6 cm. №atera vasakul on vereplekid ja graveering PREMIUM Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll (k1 tl 38,39), millest nähtub, et 09.05.2010 kella 01.05 paiku viibis Valentina R.F alkoholijoobe seisundis. Teatis sotsiaalkindlustusametist (k 1 tl 64), millest nähtub, et V Ne on makstud Põhja Pensioniameti otsusega matusekulide katteks kuriteoohvri riikliku hüvitist 6000 krooni. Allkiri (k 1 tl 65), mille kohaselt N Š sai kätte ühiselamu tubade võtmed. Teatis karistusregistrist (k1 tl 78-79), mille kohaselt R.F on kaks korda karistatud väärtegude toimepanemise eest ning üks kord raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Käesolevas kriminaalmenetluses toimus 17.01.2011 kohtuistung üldmenetluses, kus olid vahetult kohtuliku arutamise käigus uuritud kogutud tõendeid ning kõrgemaastme kohus ei tuvastanud esimeseastme kohtu poolt kohtuliku uurimise rikkumisi. Kuna 17.01.2011 kohtuistungi protokoll on kriminaalasja materjalides lühimenetluse kohaldamise taotsuste esitamise hetkel, kohus uuris ja avaldas kohtuistungi protokolli (k 2 tl 37-41), millest nähtub, et süüdistatav Valentina Škarina tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas kohtule, et N tundis mitme aasta jooksul naabrina samas ühiselamus. N kuritarvitas alkoholi - kord kaotab võtmed ära, kord unustab asjad. Palju kordi tõi ta N Jaanilinnast koju, kui ta purjus oli. Tihti N magas uste ees. Kuigi ta tihti hoolitses N eest, nende vahel lähedasi suhteid ei olnud. Ühel korral võis tema juurest läbi astunud naabrinaine näha N tema voodis, kuna N oli halb. 08.05.2010 tuli umbes kella 15.30 paiku N tema juurde palja ülakehaga, hakkas raha küsima. N oli pudel alkoholiga kaasas. N selleks ajaks oli juba purjus. Ta jõi koos N natuke. Pärast hakkas N ligi tikkuma ja ta ajas N välja. Pärast tulid tema juurde tuttavad ja ta jõi koos nendega. Pärast heitis magama, ust lukku ei pannud. Ärkas selle peale, et keegi käperdab teda. See oli N . Ta ütles N , et ta minema läheks. N hakkas teda solvama selle eest, et raha temale varem ei andnud. Vägivalda tema suhtes N ei kasutanud, hakkas alguses käperdama, pärast solvama. Ta võttis noa ja ütles, et N ei sunniks teda pattu tegema. N ütles, et ta ei saa midagi teha. Ta ei tea kuidas ei suutnud ennast vaos hoida, kuid lõigi N käes olnud noaga reie piirkonda. See oli suur kööginuga. N kuidagi ei reageerinud - jäi lamama. Ta tõukas N ja palus püsti tõusta. N porises midagi vastu. Teisi vigastusi ta N ei tekitanud ja ei oska seletada kuidas N l tekkis sugutil hammustushaav. 6 1-10-10901 Kui ta sai aru, et N ise liikuda ei suuda, läks ta naabrite juurde. Kedagi ei olnud kodus. Leidis ainult T ja T xxx-dast toast. Rääkis neile, mis oli juhtunud. Ütles, et Nx tuli, heitis voodisse, käperdas, teatas samuti, et lõi N noaga. Kõik koos kolmekesi läksid tema juurde tuppa. T ja T viisidki N viimase tuppa ära. Pärast tulid tagasi ning jõid koos alkoholi. Neviolinile tekitatud löögist palju verd ei olnud - diivani kõrval vaibal oli kaks plekki. Ta pesi need ära. Hiljem, kui ta oli šokist toibunud, kuulis, et ukse taga on lärm. Tegi ukse lahti ja nägi kiirabitöötajaid, kelle käest sai teada, et N on surnud. Ta pani oma ukse kinni ja kutsus siis välja politsei. Kui politsei saabus, siis tema juurde tuli naispolitseinik. Ta andis politseinikule välja noa, millega lõi N . Naispolitseinik küsis veel, et kas ta valis spetsiaalselt sellise suure noa, tema vastas, et haaras esimese ettejuhtuva. Ta ei soovinud N surma ega arvanud, et saabuvad nii rasked tagajärjed. Kannatanu V N seletas kohtule, et tema on hukkunu poeg. Süüdistatavat ei tunne, mingeid suhteid süüdistatavaga ei ole. Viimasel ajal oma isaga ta praktiliselt ei suhelnud. Ema ja isa lahutasid, kui ta oli 5-6 aastane. Isa elas pikka aega xxx asuvas ühiselamus. Teab, et isa kuritarvitas alkoholiga. Isa surmast sai teada politseitöötajatelt. Tema tegeles ise matuste korraldamisega, sugulased aitasid. Tal pole materiaalseid pretensioone süüdistatava suhtes. Tunnistajana ülekuulatud I R seletas kohtule, et süüdistatavat varem ei tundnud.
2. Mail 2010 oli politseiteenistuses. Sel päeval sõitis väljakutse peale välja, et ühiselamu toast oli avastatud laip. Rohkem midagi ei selgitatud. Kui nad sündmuskohale jõudsid, tulid neile vastu kiirabi arstid ja edastasid neile paberid. Teatasid, et surm on vägivaldne. Nad vaatasid laiba üle ja edastasid juhtimiskeskusse informatsiooni, et sündmuskohale on vaja välja kutsuda operatiivrühm. Laip oli sanitaarsõlmes, istuvas asendis. Nad jäid sündmuskohta valvama, kuna ümberringi oli väga palju uudishimulikke. Kohal oli ka süüpingil istuv naisterahvas. Temale kuulus naabertuba. Ta küsitles seda naist. Süüdistatav ütles, et neil olid mehega naaberlikud suhted. Sellel päeval tarvitasid nad alkoholi. Naise sõnade põhjal püüdis mees temaga intiimvahekorda astuda. Ta kaitses ennast ja lõi meest noaga. Pärast seda läks mees oma tuppa. See naine - Škarina käitus rahulikult, ei olnud näha, et ta närveeriks. Suitsetas. Selgitas rahulikult, et tema lõi meest. Mingit hüsteerilist nuttu ei olnud. Süüdistatav naine oli alkoholijoobes, kuid käitus adekvaatselt. Tunnistaja T T seletas kohtule, et tunneb Škarinat. Suhted temaga on naaberlikud. Ta tundis samuti I N - nad teretasid koridoris. Kõik elasid neljandal korrusel. Ta ei oska öelda millised suhted olid Škarina ja N vahel, kuid ühel korral nägi ta N Škarina voodis teki all lamamas. Päeval kui N suri nägi ta nii Škarinat, kui ka N . Nad istusid koos O T a tema juures ja jõid puskarit. Škarina jooksis nende juurde ja ütles: „Aidake!“ Škarina ütles, et võttis noa ja lõi mehele vastu jalga. Palus aidata mees toast välja, koju viia. Nad läksid Škarina tuppa. N istus diivanil. Verd eriti palju näha ei olnud. Škarina seletas, et püüdis meest toast välja viia, aga mees ei läinud ära, rääkis, et Škarina ei tee talle midagi. Ta nägi N reiel ka haava, jalg oli tal paljas. N ise oli teadvusel, näol oli muie. Nad ei tunnetanud murelikkust. Kuna N palus end toast välja viia, siis nad viisidki ta välja N tuppa. Kui nad hakkasid N üles tõstma ja miski justkui potsatas põrandale. Ta otsustas, et N on püksi pissinud. O arvas, et asi on veel hullem. Aga tuli välja, et see oli veri. Sellest sai ta juba palju hiljem aru. Kui N oli ära viidud ja nad panid ukse kinni, läksid nad tagasi enda juurde. Mingi aja pärast sigaretid neil said otsa ja ta läks sigarettide järgi. Millegipärast otsustas ta N juurde sisse põigata. Ta nägi N toas vereloiku ja N ennast toas ei olnud. Ta asus tuppa. N istus klosetipotil. Oli näha, et N ei ole kõik korras., ta kahtlustas et N ongi surnud. Ta jooksis kiirabi välja kutsuma. Tunnistaja O T seletas kohtule, et tunneb V.Škarinat naabrina ühiselamus. Suhted temaga on normaalsed. Tundis naabrina ka I N . N ei suhelnud, kuid teab, et N kuritarvitas alkoholi. 08 mail 2010 nad istusid T viimase juures, kui pisarates Valja Škarina jooksis nende juurde ja palus aidata I N tema toast välja viia. Nad nõustusid. Kui tulid Škarina tuppa N lamas 7 1-10-10901 diivanil. Jalal oli tal veritsev kriimustus või haav. Škarina rääkis neile, et N on teda ära tüüdanud ja ta lõi talle noaga vasakusse reide. Nad palusid N püsti tõusta ja oma tuppa minna. Alguses ta mõtles üldse, et tal pole midagi eriti viga ja N on kriimustus. Nad viisid N koos T T N tuppa ja läksid tagasi T juurde. Pärast läks T sigarettide järele, otsustas N vaadata. Pärast T T tuli ja palus tal koos temaga minna. T ütles, et N istub tualetis, arvas, et N on halb olla. Nad läksid koos N juurde ja pärast kutsusid kiirabi. Kohus samuti uuris ja avaldas järgmisi kriminaalasja materjalides olevaid tõendeid: surnu ekspertiisiakti nr 153, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatluseprotokolli. III Kohtu järeldused süüdistuse osas Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et R.F süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu Raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Valentina Škarinat (R.F) süüdistatakse I N raske tervisekahjustuse tekitamises, mis oli eluohtlik tekitamise ajal - kööginoaga reie piirkonda löök, millega tekitas kannatanule torke-lõikehaava vasaku reie piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja-veeni vigastusega. Valentina Škarina (R.F) tunnistab, et süüdistuses märgitud kohas, ajal ja kirjeldatud asjaoludel lõi I N noaga reide. N noahaava tekitamist Valentina Škarina (R.F) poolt kinnitavad kõik kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõendid. Tunnistajate T T ja O T ütluste kohasel rääkis Škarina (R.F) kohe pärast kuriteo toimepanemist, et lõi I N noaga, tunnistajad ise nägid Škarina (R.F) toas diivanil lamava N lõikehaavaga, viisid N tema tuppa. Ttunnistaja I R ütluste kohaselt vastas Škarina (R.F) sündmuskohal temale esitatud küsimustele, et lõi naabrimehe noaga. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Valentina Škarina (R.F) tekitas N raske tervisekahjustuse. Oht N elule tuli otseselt Škarina (R.F) poolt tekitatud noalöökiga. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile nr 153 /k 1 tl 29-34/ oli Škarina (R.F) poolt tekitatud kehavigastus (torke-lõikehaav vasaku reie väliskülje keskmise kolmandiku piirkonnas koos reielihaste, reiearteri ja -veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust) I N surma põhjustavaks vigastuseks ning ekspertiisiaktis kirjeldatud torke-lõikhaava tekitava vahendi iseloomustus on täielikult kooskõlas Škarina (R.F) poolt märgitud, sündmuskohal äravõetud /k 1 tl 16-26/ ning asitõendina tunnistatud /k 1 tl 36-37/ noaga. 8 1-10-10901 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Škarina (R.F) pani

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Valentina Škarina (R.F), lüües kannatanut suure kööginoaga (noa kogupikkus on 32 cm, noapea pikkusega 12cm, teraosa maksimaalne laius noapea juures on 3,6 cm) reide, arvestades Škarina (R.F) eelnevat kogemust - varem pani ta juba toime raske tervisekahjustuse tekitamise noaga, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Raske tervisekahjustuse tekitamiseks viisid isiklikud motiivid. Škarina (R.F) oli kuri N käitumise pärast ning tahtis ajatada teda oma toast, nimelt selleks eesmärgiks võttis ta kätte kööginoa ja ähvardades noaga käskis N lahkuda toast. Kuna kannatanu ei reageerinud tema käsule, lõi ta tahtlikult N reie piirkonda. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et nimetatud kuritegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse pooleks. Valentina Škarina (R.F) oma ütlustes pidevalt rõhutas, et ei soovinud kannatanu surma, kuid raske tagajärje saabumist pidi ta võimalikuks pidama. Rääkimaks käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et tagajärg ei saabu. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest

§ 18lg 2 mõttes (RKKKL 3-1-1-46-11).

Škarina (R.F) käitumisest ei nähtu aga mingeid samme, mille põhjal võinuks asuda seisukohale, et ta lootis raske tagajärje kujunemist vältida. Lüües kannatanut suure kööginoaga reie piirkonda, olles teadlik, et tekitas suure verejooksu tekitava noahaava, ei kontrollinud Škarina (R.F) sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömise rasket tagajärgi.

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu Surma ettevaatamatu põhjustamise on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Valentina Škarina (R.F) poolt kannatanule tervisekahjustamise tekitamine, millega kaasnes oht elule leidis tõendamist eelpool. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud süüdistatava, tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga surnu ekspertiisiaktiga ning kogu kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõenditega. Subjektiivsest küljest iseloomustab nimetatud koosseisu ettevaatamatus. Kohus leiab, et Valentina Škarina (R.F) pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest.

§ 18

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule 9 1-10-10901 vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Toimepanija teo õiguslik hindamine

§-de 117 ja 118 kogumina eeldab vältimatult seda, et süüdlane pidas kannatanu tervist kahjustades kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema tegu toob kaasa mõne § 118 p-des 1-6 sätestatud tagajärje, kuid ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust (RKKKL 3-1-157-10). Kuna tõendamist leidis, et Valentina Škarina (R.F) tekitas kannatanule I N tahtlikult raske tervisekahjustuse ja põhjustas seejuures ka ettevaatamatusest tema surma, siis tuleb tema tegu subsumeerida §-de 117 ja 118 järgi kogumina. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus tuginedes kogutud tõendite põhjal ja oma siseveendumusel järeldub, et tuleb Valentina Škarina (R.F) süüdi tunnistada

§ 117lg 1 ja 118 p 1 järgi süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas.

IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Valentina Škarina (R.F) on temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Süüdistatav on toime pannud ettevaatamatusest (

§ 117

lg 1) teise astme kuriteo ja kaudse tahtlusega esimese astme kuriteo (

§ 118p 1).

Kuna mõlemad kuriteod on toime pandud ühe teoga, lähevad kohaldamiseks

§ 63

lg 1 sätted.

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Valentina Škarina (R.F) on kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest (Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.10.2009.a otsusega

§ 118

p 1 järgi vangistusega 3 aastat 8 kuud ja 27 päeva katseajaga 2 aastat) ning kahel korral karistatud

§ 262

järgi, millised asjaolud on kohtule iseloomustavateks asjaoludeks, on toime pannud I ja 2 astme isikuvastased süüteod, mille tagajärjel saabus inimese surm. Enne 10 1-10-10901 vahistamist Valentina Škarina (R.F) ei töötanud, temal on invaliidsus 40%. Valentina Škarinale (R.F) karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid asjaolusid, milliseid on kohtu hinnangul puhtsüdamlik kahetsus ja süü omaks võtmine, ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada Valentina Škarinale (R.F) edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et Valentina Škarinat (R.F) tuleb karistada reaalse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Valentina Škarinale (R.F) lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. Valentina Škarina (R.F) pani uue kuriteo toime kolme kuu jooksul peale tema suhtes mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist, mis annab kohtule selget tunnistust sellest, et Valentina Škarina (R.F) ei ole teinud endale varasemalt mõistetud karistusest mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti Valentina Škarina (R.F) pannes katseajal toime uue kuriteo, välistas võimaluse tema suhtes

§ 74sätete kohaldamist.

Kohus leiab, et Valentina Škarinale (R.F) on võimalik vangistust mõista antud kuriteo eest

- i eriosas ettenähtud karistuse alammäära piires, s.o. 5 aastat vangistust, arvestades süüd kergendavaid asjaolusid ja kannatanu provotseerivat käitumist. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

§ 65lg 2, § 74 lg 5 alusel.

Käesolevas kriminaalasjas on Valentina Škarina (R.F) vahistatud alates 09.05.2010, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb Valentina Škarinale (R.F) suhtes valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse algus lugeda kinnipidamise ajast, so alates 09.05.2010.a. V Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendi osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p-le 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendiks on tunnistatud sündmuskohalt ära võetud kuriteo toimepanemise vahend - nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõend tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asja. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4740 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) krooni ehk 302 (kolmsada kaks) eurot ja 94 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 66 (kuuskümmend kuus) krooni ja 50 senti ehk 4 (neli) eurot ja 25 senti, ekspertiisi tegemise eest 3479 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni ehk 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot ja 35 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.08.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 17.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 46 senti. /digitaalselt allkirjastatud/ Larissa Prokopenko 11 1-10-10901 Kohtunik 12