1-10-16948/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011 Kriminaalasja number 1-10-16948 Kohtukoosseis Sten Lind, Malle Preimer, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Lühimenetluses Kriminaalasi O.N-i ja R.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O.N Süüdistatavad O.N Ik xxx, kodakondsus määratlemata, 8 klassi haridusega, emakeel – vene keel, ei tööta, asukoht: Magasini 35, Tallinn (Tallinna Vangla), varem kriminaalkorras karistatud 15-l korral, viimati 20.05.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud, lõplik karistus KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta, vabanes peale karistuse kandmist 07.10.2010.a., väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine R.D Ik xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, asukoht: Ida Prefektuuri Jõhvi kamber, Ülesõidu 1, Jõhvi, varem kriminaalkorras karistatud 15-l korral viimati 20.05.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1 algusel mõisteti vangistus 1 aasta, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend - vahistamine 1 Resolutsioon Jätta süüdistatava O.N-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a otsusega mõisteti O.N KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ( 01.10.2009.a. episood) järgi süüdi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega, mida kohus vähendas omakorda KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistus 4 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 luges kohus mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 20.05.2010.a. kohtuotsusega mõistetud 1-aastase vangistusega, ning luges karistuse kantuks. Veel tunnistas kohus O.N-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aasta 9 kuud. Kohus vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Maakohus tunnistas O.N-i süüdi kokku 4 varguse episoodis: 01.10.2009 kell 03:52 ajal lõhkus O.N turvakardina ja tungis läbi kioskiluugi Tallinnas Sitsi tn 3 asuvasse R-kioskisse, kust varastas erinevat marki sigarettide pakke, tekitades vargusega AS-ile Rautakirja Estonia varalist kahju summas 262,23 eurot (4103 krooni ). 21.10.2010.a kella 21.00-22.00 vahel tungis O.N aadressil: Tallinn, Kannikese 3 tagaukse klaasi lõhkumise teel firmale Merko Ehitus AS kuuluvasse musta värvi sõiduautosse Toyota Avensis ja varastas sealt aktsiaseltsile kuuluva sülearvuti HP kotis koos laadijaga (väärtusega 12419,13 EEK). Lõhkumisega tekitas O.N kahju 1684.- krooni. 24.10.2010.a kella 14.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare Koduextra müügisaalis püüdis O.N varastada erinevaid köögiriistu koguväärtusega 1327.- krooni. Süüdistatav pani asjad kilekotti, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses tema kinnipidamisega kaupluse töötaja poolt. 01.11.2010.a kella 13.45-14.00 vahel tungis O.N koos R.D-ga grupis firmale Heidenline OÜ kuuluva auto Ford Hobby r/n 446BBF haagismajja ja varastas sealt firmale Heidenline OÜ kuuluva autoteleviisori Mobile TV koos puldiga ja kinnitusjalaga väärtusega 6000 krooni; GPS seadme koos laadijaga väärtusega 3000 krooni; inverteri väärtusega 600 krooni, kokku vara 9600.- krooni väärtuses. Karistuse mõistmisel arvestas kohus otsuse kohaselt süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, karistusest kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et süüdistatav on varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt, samuti karistatud väärtegude toimepanemise eest. Tal puudub kindel töökoht. Arvestades taolisi asjaolusid asus kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus, samuti süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Ühtlasi mõistis kohus O.N-ilt riigi tuludesse välja 417.03 eurot sundraha, ekspertiisitasu 559.87 eurot, 10.46 eurot menetluskulud ja kaitsja tasu summas 210.93 eurot. 2
7. Maakohtu otsuse peale esitas O.N apellatsiooni, milles taotleb sundraha vähendamist ja vangistuse lühendamist või selle osaliselt täitmisele pööramata jätmist. Välja mõistetud sundraha vähendamist taotleb O.N põhjendusega, et tal puudub sissetulek ja sellest tulenevalt võimalus nimetatud summa tasumiseks. Karistuse lühendamise või osaliselt täitmisele pööramata jätmise taotlust apellatsioonis põhjendatud pole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes sundraha ja karistuse suurus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on O.N-ile mõistetud karistus põhjendatud ega kaldu kõrvale üldisest kohtupraktikast. Kuigi käesolev kriminaalasi ei hõlma väga suurt hulka episoode, tuleb arvestada sellega, et O.N-i teod vastasid kolmele varguse kvalifitseerivale tunnusele. Samuti tuleb arvestada vargustega tekitatud kahju suurust. Neist asjaoludest tulenevalt ei saa pidada sanktsiooni keskmisest määrast väiksemat karistust ebaproportsionaalselt karmiks. Mis puutub taotlusesse jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata, siis siinkohal tuleb arvestada sellega, et O.N-i on varem 15 korral kriminaalkorras karistatud. Taolisest retsidiivsusest tulenevalt ei ole alust arvata, et O.N-i oleks võimalik mõjutada tingimisi karistusega. Kuigi O.N maakohtu otsuses kajastatud isikuandmete kohaselt ei tööta, ei anna ainuüksi see alust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks tal ei ole võimalik töötada, ning on piirdutud paljasõnalise väitega vara puudumise kohta.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Malle Preimer Paavo Randma 3