MS § 426, § 432 kohus määras Jätta vabastamata B.B (isikukood X) Pärnu Maakohtu 08.01.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused B.B tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 08.01.2010.a otsusega
p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B.B-le Pärnu Maakohtu 01.02.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud 17 päeva vangistust.
1 Karistuse kandmise algus oli 14.10.2009.a ja lõpp on 31.05.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 10.10.2012.a. B.B on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 11.03.1996.a Tallina Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, p 2 järgi 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 28.04.2000.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2, p 3; § 128 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 3) 03.09.2001. a Tallina Linnakohtu poolt KrK § 185 lg 2 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 4) 01.02.2008 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, p 8 ja § 215 lg 2 p 1 alusel 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 22.07.2008.a tingimisi enne tähtaega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.B distsiplinaarkorras karistamata. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda X juurde, kus elab ka X. X ei soovi, et B.B tema juurde elama tuleks, sest B.B on valmistanud suure pettumus. B.B usub, et ta saab sinna siiski elama asuma. Elukoha valiku sobilikkusega on probleeme. Samuti on võimalus vabanemise korral elama asuda X Vabanedes kindel töökoht puudub. B.B sõnade kohaselt on ta kindel, et leiab vabanemisel endale töö. Vabanemise korral on X nõus teda rahaliselt toetama. Valdavalt enne vangistust töötanud ametlikult. Perioodil, mil tööd ei olnud, hankis elatist ebaseaduslikul teel. Haridus omandatud, X. Suhted lähedastega head. Väidetavalt varasemalt suhelnud ka kriminaalkorras karistatud isikutega, enne käesolevat vangistust suhtles ainult seaduskuulekate isikutega. Avaldas soovi elada edaspidi õigusekuulekat elu, samas näis andvat sotsiaalselt soovitavaid vastuseid. Eelnevad kuriteod pandud toime X, käesolevalt tunnistab X mõju käitumisele ning soovib osaleda sotsiaalprogrammis X. Vangistuse jooksul on aset leidnud vestlused eesmärgil teadvustada alternatiivsete probleemolukordade lahendamise võimalikkusest ning korrigeerida väärtushinnanguid. 17.02.2010.a töötab lukksepana X. Tartu Vangla andmetel on 06.09.2012 seisuga täitmata nõudeid summas 5056,19 eurot ning vabanemisfondis 568,34 eurot. Esinenud X. On X, esinenud sagedasemat tarvitamist pingelisel perioodil. X. Agressiivsus väljendub enim X. Konfliktsituatsioonis on kaotanud enesevalituse. Impulsiivsusele viitab oma vigade kordamine ja uue kuriteo toimepanek katseajal. Tunnistab, et on vääralt käitunud. Vabaduses olles osutas korduvalt teeneid vanglas olevatele tuttavatele, väidetavalt oli hirmu ja kättemaksu tõttu sunnitud seda tegema. Hinnang kinnipeetava ohtlikkusele – X. Tartu Vangla hinnangul üldise korduva kuriteotoimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on X, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on X. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Tartu Vangla B.B vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub B.B kindel elukoht. Ta ei saa asuda elama X, sest kasuisa X on kategooriliselt selle vastu. Sihtasutus Heategevusfond Taastõusmine vastutav isik X väitel on B.B võimalus elama asuda aadressil X. Tegemist on X, kus tegeletakse isikutega, kellel on/on olnud X. Ametnik antud elukohta kontrollinud ei ole. Kohtutäituri inforegistri andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi 5498,75 euro ulatuses. X sõnul on poja teod toime pandud kõik sõprade mõjul ja algatusel. X. Tegemist on perega, kelle elutingimused ja majanduslik olukord on head. Vanemad töötavad. X on kindel, et X hakkab endale töökohta otsima, kuid ei ole kindel, kauaks on tal püsivust sellega tegeleda. Vabanedes garanteeritud töökohta ei ole. Käitumiskontrolli toimiku X materjalidest selgub, et isik suutis elada 2 X. Vabaduses olles tarvitas harva alkoholi. B.B on katseajal toime pannud väärteo. B.B-ga vesteldud väärtushinnangutest ning positiivsest ellusuhtumisest. Esikohal on tema jaoks perekond ja elu stabiilsus enne vangistust. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral peaks ametnikul arvates rakendama B.B suhtes järgmisi lisakohustusi: X. B.B on taotlenud varasemalt tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu Maakohtu 27.03.2012.a kohtumäärusega X jäeti B.B taotlus rahuldamata, kuid tolleks ajaks toimunud positiivsete muutuste taustal, anti kinnipeetavale võimalus uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamiseks tavapärase 1 aasta asemel juba poole aasta pärast alates kohtumääruse jõustumisest. Eeldati, et kinnipeetu läbiks selle aja jooksul erinevaid sotsiaalprogramme, et kindlustada paremad võimalused edaspidiseks seadusekuulekamaks elamiseks. Samuti eeldati, et süüdimõistetu võimaluse korral korraldab enda vabanemisjärgse majandusliku stabiilsuse. B.B avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus kaasnevate lisatingimustega. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta B.B ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et B.B tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja seisukoha, prokuröri arvamuse, leiab, et B.B tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks oleks X. Käesoleval juhul puudub garantii vabanemise korral nii töökoha kui ka elukoha osas. B.B X Kuigi X on kindel, et X hakkab endale töökohta otsima, kuid pole kindel, kui kauaks on B.B püsivust sellega tegeleda. Seega nähtub, et B.B tekib suure tõenäosusega raskusi vabaduses hakkamasaamisega ning rahaliste raskuste tõttu võib kinnipeetu sattuda taas kuritegelikule teele. Kuigi kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust võib järeldada, et käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma varasema käitumise väärolemust mõistnud, kahetseb seda ning soovib oma elu muuta, leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal siiski ennatlik, arvestades eelkõige tema käitumist varasema kriminaalhoolduse ajal, mil B.B pani katseajal toime väärteo. Samuti seab tingimisi enne tähtaega vabastamise kahtluse alla asjaolu, et Tartu Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt ei tunne B.B siirast soovi elada edaspidi õiguskuulekalt, vaid on selle kohta andnud sotsiaalselt soovitavaid vastuseid. Isiklikust toimikust ei selgu, et võrreldes eelneva tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotlusega oleks B.B läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti ei selgu, et võrreldes eelnevaga oleks B.B kindlustanud vabanemisjärgset perioodi majanduslikult. Olukord on sama võrreldes eelneva taotluse esitamise ajaga. Peale selle on usaldusväärse lahenduseta B.B elukoha küsimus, millel on aga oluline tähtsus tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse rakendamiseks. 3 Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.B katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liiga ennatlik. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.