1-10-7644/26

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-10-7644 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Toming Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.L, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.04.2011 ja lõpp 30.12.2013 RESOLUTSIOON: Jätta Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Z.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu Z.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.L-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Z.L karistust Viru Maakohtu 08.04.2011 kohtuotsuse nr 1-10-7644 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 9 sätestatud süüteo toimepanemises, s.o sissetungimisega rööv. Karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 30.01.2008 kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud 8 päeva kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus. Ärakandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.L-i kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – kinnipeetav on varasemalt toime pannud varguseid, viimane kuritegu oli röövimine. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust keelatud esemete valdamise eest. Vabanemisel asuks Z.L elama vanemate juurde. Tal on põhiharidus, hariduse omandamise jätkumist ega riigikeele omandamist oluliseks ei pea. Isik teenis vabaduses tulu juhutöödega, samas olid tal raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, kuna kulutas raha peamiselt alkoholile. Isikule on vabaduses garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Enamiku kuritegudest on Z.L toime pannud alkoholijoobes olles. Alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt ja kasutada vägivalda. Kinnipeetav alkoholisõltuvust ei tunnista ega ole motiveeritud probleemiga tegelema. Isik on varasemalt kasutanud ka narkootikume. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isikule on omased kuritegelikud hoiakud ja tema suhtumine ühiskonnanormidesse on ükskõikne. Uue kuriteo toimepanemise risk järgmise kahe aasta jooksul ona vastavalt 27% mittevägivaldse kuriteo puhul ning 32% vägivaldse kuriteo puhul. Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 17.10.2012 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda vabastamist enne tähtaega. Töökoht on kinnipeetaval vabanedes olemas. Vabanedes abistaks ta enda vanemaid, tema isa on xxxx. Kinnipeetav märkis, et on vangistuses vabanenud nii alkoholi kui narkootimumide sõltuvusest. Distsiplinaarkaristuste olemasolu põhjendas sellega, et vanglasse saabudes ei teadnud ta, mida võib ja mida mitte. Prokurör märkis, et tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud. Isikul on vabanedes olemas nii elu- kui töökoht, kuid need olid tal olemas ka enne vanglasse sattumist. Enne vanglasse sattumist ta enda vanemaid ei abistanud. Tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuiga, kes oli viimase kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Vanglas olles ei ole isik suutnud käituda seaduskuulekalt. Prokurör märkis, et isik on vanglas juba kolmandat korda, mistõttu ta peaks teadma, mida võib ja mida mitte. Prokurör leidis, et isiku vabastamine enne tähtaega oleks ennatlik ning palus jätta taotlus rahuldamata. Kinnipeetava kaitsja leidis, et vangla ei ole asjatult toetanud isiku vabastamist. Kaitsja märkis, et risk uue kuriteo toimepanemise osas on madal. Kaitsja leidis, et enam kui aasta tagasi saadud distsiplinaarkaristusi ei saa arvestada. Isik on käitunud korralikult. Isik on aru saanud enda käitumisest. Tal on vabanedes nii elu- kui töökoht. Tingimused isiku vabastamiseks on täidetud. 2 Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib kolmandat korda. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on probleeme alkoholisõltuvusega ning et osad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et kuna isik ei tunnista probleemi olemasolu ja ei ole seega motiveeritud probleemist vabanema, on oht, et isik jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabanedes küll olemas elu- ja töökoht ning vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega, kuid need tema vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Isik ei ole suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.L-i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Z.L-i vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne 3 Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2012 RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 2. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.L-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Z.L-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Z.L-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest, 57,60 eurot riigituludesse. 4. Z.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Z.L 110-7644 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus 11. detsembril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 4