← Eesti

1-12-10524/7

Obsah (4)§ 424§ 44§ 45§ 65

Kriminaalasi nr. 1-12-10524 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01.novembril 2012.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaits

§ 424

järgi, l e i d i s: T.I süüdistatakse selles, et tema 31.oktoobril 2012.a kella 01:00 paiku juhtis Tartu linnas Anne tn 63 maja juures mootorsõidukit Ford Sierra reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani T.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtuistungil kinnitas T.I, et on nõus asja arutamisega lühimenetluses, tunnistas end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning ei soovinud anda täiendavaid ütlusi. Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega ning hinnates kriminaalasjas esitatud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et T.I süüdistus

§ 424

järgi on tõendatud.

§ 424

sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. moodustab mootorsõiduki, Süüdistatava T.I omaksvõtvate ütlustega (tl 15-16), tunnistaja M.P. ütlustega (tl 34) ja Lõuna Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 9) kogumis loeb kohus tõendatuks, et T.I juhtis 31.oktoobril 2012.a kella 01.00 ajal Tartus Anne tänaval mootorsõidukit Ford Sierra registreerimisnumbriga XXX . Süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevatest ütlustest nähtuvalt peatas süüdistatav mootorsõiduki Anne 63 maja juures asuvas parklas, misjärel läksid politseinikud koheselt sõiduki juurde ning asusid seda juhtinud süüdistatava suhtes kontrolli teostama. Süüdistatava T.I ja tunnistaja M.P. ütlused kogumis Lõuna Prefektuuri isikusamasuse tuvastamise akti (tl 7-8) ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 5-6) tõendavad, et 31.oktoobril 2012.a kella 01.00 ajal Tartus Anne 63 maja juures mootorsõidukit juhtinud T.I mõõdeti esmalt kohapeal indikaatorvahendiga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ning seejärel toimetati ta Tartus Riia 132 asuva politseiasutuse ruumidesse, kus tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduseks 0,84 mg/l, mille hulka arvati mõõtemääramatus 0,07 mg/l ja lõplikuks lugemiks loeti 0,77 mg/l. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt puudus T.I kinnipidamisest kuni joobeseisundi tuvastamiseni võimalus tarvitada alkoholi ja suitsetada, ta nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning loobus ekspertiisist. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt loetakse joobeseisundiks alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seejuures liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lähtudes eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning tuginedes LS § 69 lg 1 ja lg 4 p 1, leiab kohus, et on tõendamist leidnud T.I poolt 31.oktoobril 2012.a kella 01.00 ajal Tartus Anne 63 maja juures mootorsõiduki Ford Sierra registreerimisnumbriga XXX juhtimine joobeseisundis, millise tegevusega täitis ta

§ 424sätestatud kuriteokoosseisu.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani T.I

§ 424sätestatud kuriteokoosseisu toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Tunnistaja M.P. ütlustest nähtuvalt oli sõiduki peatumise järgselt sõidukijuhi kontrollimisel nii sõidukijuhi suust kui sõidukist tunda alkoholi lõhna. Süüdistatava T.I ütlustest nähtuvalt oli ta 1-1,5 tundi enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud õlut ja viina ning kuigi ta ei tundnud ennast purjus olevat, arvas, et väike joove võib ikkagi olla, kuigi mitte selline, mis tooks kaasa kriminaalasja. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid, pidi süüdistatav vähemalt võimalikuks pidama, et on joobeseisundis, millises mootorsõidukit juhtima asudes täidab ta vastava kuriteokoosseisu asjaolud. Sellest hoolimata otsustas ta aga siiski autorooli asuda, mööndes, et võib panna toime vastava kuriteokoosseisu. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist, mistõttu tuleb T.I

§ 424järgi süüdi tunnistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase süü suurust, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 45lg 1 kohaselt on kuriteo eest mõistetava vangistuse alammäär 30 päeva.

Kohus ei ole tuvastanud, et T.I puhul esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel on T.I avaldanud juhtunu üle kahetsust, siis kohtuistungil ta seda enam teinud ei ole. Arvestades nii eeltoodut kui süüdistatava poolt ülekuulamisel antud selgitusi selle kohta, et ta küll arvas, et tal võib olla vaid väike joove, kuid mitte kriminaalne, mida saab käsitleda ükskõikse suhtumisena, ei pea kohus tema kahetsust puhtsüdamlikuks. T.I on ka varasemalt 5 korral erinevate kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, sealhulgas 2 korral reaalse vangistusega ning 2 korral on temale mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseaja ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata. Viimati karistati teda kriminaalkorras 26.septembril 2012.a vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid käesolevaks ajaks ei ole T.I üldkasulikku tööd tegema asunud. Ka väärteokorras on T.I korduvalt karistatud nii aresti kui ka rahatrahvidega, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Väärteokorras määratud rahatrahvid on tal tasumata. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisele antud selgitused viitavad tema ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ja seadustesse. Samuti olles teadlik, et tal võib joove esineda kuid asudes vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima lõi ta teadlikult suure ohu nii iseendale kui teistele liiklejatele. Lisaks joobele puudus tal mootorsõidukit juhtima asudes ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, seega võib järeldada, et tegelikult süüdistatav ei oska sõidukit juhtida. Teda on varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. T.I poolt on toime pandud uus kuritegu vaid kuu peale temale eelmise kohtuotsusega karistuse mõistmist, millega talle määrati üldkasuliku töö tegemine. Eeltoodud asjaolud ilmestavad selgelt isiku ükskõikset suhtumist oma tegudesse ja võimalikesse karistustesse. Samuti arvestab kohus sellega, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul on tegemist väga raske ja ühiskonnas olulist taunimist väärt rikkumisega, mis võib suure tõenäosusega ohustada peale isiku enda ka teiste isikute elu, tervist ja vara. T.I on vaatamata oma noorusele korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Ametlik töökoht ja sissetulek tal puuduvad. Ta on viimase aja jooksul vahetanud tihti töökohti ja töötab mitteametlikult. Varasemad rahalised karistused on tal tasumata. Seega ei ole talle kergeima karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmine võimalik. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et T.I ei ole võimalik järjekordselt karistada sanktsiooni kergema karistusliigiga, vaid talle tuleb mõista karistuseks vangistus. Kuna uus kuritegu on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis ei ole võimalik ega ka põhjendatud tema vabastamine karistuse kandmisest tingimustega. Kuna käesolevas kriminaalasjas käsitletav kuritegu on T.I-ltoime pandud Tartu Maakohtu 26.septembri 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-9104 temale määratud üldkasuliku töö tegemise ajal ning kriminaalhooldusametniku teatisest (tl 37) nähtuvalt on üldkasuliku töö tunnid tal senini veel täielikult tegemata, siis tuleb temale mõistetavat vangistust suurendada temale määratud üldkasuliku töö tundide võrra ja liitkaristus mõista

§ 65lg 2 alusel.

Kohus leiab, et T.I karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates tema vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana kinnipidamisest. Tagamaks seejuures ka kohtuotsuse täitmist tuleb tema suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine. Isikut on ka varem korduvalt karistatud ning käesoleval ajal on ta Tartu Maakohtu 26.septembri 2012.a otsusega määratud üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldusametniku teatisest nähtuvalt ei ole ta aga senini üldkasulikku tööd tegema asunud ega ole ilmunud ka kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Üldkasuliku töö tegemisega seoses on teda kohustatud järgima ka kriminaalhoolduse nõudeid, sealhulgas nõuet elada kohtu määratud alalises elukohas Tartus XXXX. Käesoleva kriminaalasja kohtuistungil 01.novembril 2012.a selgitas süüdimõistetu, et asus nimetatud aadressile elama alles pool kuud tagasi ning enne seda elas ta tegelikult oma tüdruksõbra juures. Kohtule teadaolevalt viibib ta nimetatud elukohas vaid aegajalt. Seega on alust arvata, et ta on temale eelmise kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistustesse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära vahetult süüteo toimepanemise järelt kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni ka tõkendit vahistamine. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. T.I-lt kuulub menetluskuludena riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, kuid kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil määratud korras osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades T.I-lt väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ning asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb tal asuda reaalset vangistust kandma, mis ilmselt piirab oluliselt tema majanduslikke võimalusi, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata talle väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Juhindudes KrMS § 180, § 238, § 2565, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.I

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks seitse

(7)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada T.I-le mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja mõista karistuseks neli
(4)kuud kakskümmend
(20)päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust T.I-le 26.septembri 2012.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-12-9104 mõistetud karistuse ärakandmata osa üks

(1)kuu vangistust võrra ning mõista T.I-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks viis
(5)kuud kakskümmend
(20)päeva vangistust. T.I-le mõistetud karistuse algust lugeda alates tema kinnipidamisest 31.oktoobrist 2012.a. Kohaldada T.I suhtes tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse T.I-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist
(217)eurot 50 senti ja kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ükssada seitsekümmend kaks
(172)eurot 80 senti ja kaitsjale toimiku koopias tegemise kulu kolm
(3)eurot 17 senti. Määrata, et T.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist kohtu poolt määratud tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Riigituludesse välja mõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuur ei saa apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate saamisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu 23.novembrist 2012.a. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.