2 p. 1, 3 ja
järgi kokkuleppemenetluses Ruta Rammo Süüdistatav H.G Kaitsja Isikukood: xxx, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, ei tööta, elab aadressil: xxx; tõkend – elukohast lahkumise keeld; varem kriminaalkorras karistatud 9 korda; neist viimasel korral: 30.11.2009 Harju Maakohtu poolt
ja § 329 järgi 6 kuulise vangistusega, kohaldades
MS § 238 lg. 2 sätteid lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 4 kuud vangistust, mis kohaldades
H.G vahistati 01.09.2010.a. ning 03.09.2010.a. pöörati vangistus 3 kuud ja 28 päeva täitmisele, vabanes 29.12.2010.a. karistuse kandmiselt. Väärteokorras karistatud 27 korda. advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.G
2 p. 1 järgi (12.02.2009.a. toime pandud kuriteo episoodis) ning karistada teda 1 /ühe/ aastase vangistusega.
1 ja
1 alusel lugeda H.G-le Harju Maakohtu 30.11.2009.a. otsuse järgi mõistetud 4 /neli/ kuud vangistust kaetuks temale käesolevas kriminaalasjas 12.02.2009.a. toime pandud kuriteo eest mõistetud karistusega 1 /ühe/ aastase vangistusega, millest arvestada maha Harju Maakohtu 30.11.2009.a. otsuse järgi täielikult ära kantud karistus 4 /neli/ kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 8 /kaheksa/ kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.G
2 p. 1, 3 järgi (11.02.2010.a. toime pandud kuriteo episoodis) ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 1 /ühe/ kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada H.G
järgi ning karistada teda 9 /üheksa/ kuulise vangistusega.
1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumis, lugedes kergema karistuse 9 /üheksa/ kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o vangistusega 1 /üks/ aasta ja 1 /üks/ kuu ning mõista liitkaristuseks 1 /üks/ aasta ja 1 /üks/ kuu vangistust.
1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.02.2010.a. 12.02.2010.a. ja 05.11.2011.a. - 06.11.2011.a., seega kokku 4 /neli/ päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõista 1 /üks/ aasta ja 26 /kakskümmend kuus/ päeva vangistust.
2 alusel suurendada H.G-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud liitkaristust – 1 /ühe/ aasta ja 26 /kahekümne kuue/ päevast vangistust temale 12.02.2009.a. episoodi eest mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 8 /kaheksa/ kuu vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 /üks/ aasta, 8 /kaheksa/ kuud ja 26 /kakskümmend kuus/ päeva vangistust. Kohaldades
lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.G ei pane katseaja – 2 /kahe/ aasta ja 6 /kuue/ kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava H.G suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata H.G katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada H.G-le katseajaks
lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: • elada kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Ning
lg.2 p.1 sätestatud kohustust heastama hiljemalt katseaja lõpuks kannatanule OÜ-le Tessa tekitatud varalise kahju summas 302 /kolmsada kaks/ eurot ja 69 /kuuskümmend üheksa/euro senti ja kannatanu Eugesta Eesti AS-le tekitatud varalise kahju summas 103 /sada kolm eurot/ ja 59 /viiskümmend üheksa/ euro senti. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 18.04.2012.a. Asitõendid: AS Eugesta turvakaamerate salvestused, mis asuvad mälupulgal ümbrikus kriminaaltoimikus, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista H.G-lt 302 /kolmsada kaks/ eurot ja 69 /kuuskümmend üheksa/ euro senti kannatanu OÜ Tessa kasuks. Tsiviilhagi tasuda OÜ Tessa arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxx AS Swedbank. 2 VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista H.G-lt 103 /sada kolm/ eurot ja 59 /viiskümmend üheksa/ euro senti kannatanu Eugesta Eesti AS kasuks. Tsiviilhagi tasuda Eugesta Eesti AS arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxx AS SEB Pank. Määratud kaitsjale makstud tasu H.G `lt mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda. H.G `lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul igakuiselt summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) euro senti ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
2 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.G selles, et tema juhtis 05.11.2011 kella 23:45 ajal Harjumaal, Keila linnas, Haapsalu mnt 62 maja juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 643ANJ, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,13 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik lugem 1,19 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus H.G Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega pani H.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 alusel 18.04.2012.a. süüdistatav H.G, viimase kaitsja Kadi Mägi ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis on toime pandud 12.02.2009, taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda H.G-le Harju Maakohtu 30.11.2009 otsuse alusel mõistetud vangistus 4 kuud kaetuks temale käesolevas kriminaalasjas 12.02.2009 toime pandud kelmuse eest mõistetava karistusega 1 aasta vangistust, millest arvestada maha 30.11.2009 järgi täielikult ära kantud karistus 4 kuud vangistust, ärakandmata liitkaristuseks jääb vangistus 8 kuud.
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis on toime pandud 11.02.2010, taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. 4
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis on toime pandud 05.11.2011, taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse 9 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 1 kuu ning seega mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.02.2010 ja 05.06.11.2011, s.o. kokku 4 päeva, ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 26 päeva.
lg 2 alusel suurendada H.G-le käesolevas kriminaalasjas mõistetavat liitkaristust – 1 aasta 26 päeva vangistust temale 12.02.2009 episoodi eest mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 8 kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel panna H.G-le kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju OÜle Tessa summas 302.69 eurot (4736.00 krooni) ja Eugesta Eesti AS-le summas 103.59 eurot (1620.83 krooni) hiljemalt katseaja lõpuks. Süüdistatav H.G tunnistas kohtuistungil end temale
2 p. 1, 3 järgi ning
järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav H.G selgitas, et 18.04.2012.a.sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo, tema (H.G) ja tema kaitsja Kadi Mägi kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo ning süüdistatava H.G kaitsja Kadi Mägi selgitasid samuti, et nad jäävad 18.04.2012.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde H.G-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava H.G poolt
2 p. 1, 3 järgi ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava H.G käitumine on õigesti kvalifitseeritud. OÜ Tessa tsiviilhagi 302.69 euro nõudes rahuldada. 5 Eugesta Eesti AS tsiviilhagi 103.59 euro nõudes rahuldada. Kohus leiab samuti, et 18.04.2012.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo, süüdistatava H.G ja viimase kaitsja Kadi Mägi vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe H.G-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.