4-12-2459/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 28.08.2012 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-12-2459 (2590,12,002058) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk Diana Smirnova Väärteoasi J.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 17.05.2012 otsuse väärteoasjas nr 2590,12,002058 tühistamises. Kaebaja J.N isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoht: IK AS; varem väärteokorras karistamata. Kaitsja Vladimir Kolga Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond; asukoht: F. R. Kreutzwaldi 5A, Rakvere; kohtuistungil osales volitatud esindaja Ave Uus. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 17.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,002058 muutmata ja J.N kaebus rahuldamata.
2. J.N peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud kohtuotsus edastatakse poolte taotlusel nende poolt märgitud e-posti aadressidele hiljemalt 29.08.2012 kell 13:
3. Kohtuotsus on samuti kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis alates 29.08.2012 kella 13:
4. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: 19.04.2012 väärteoprotokolli nr AB 1293242 kohaselt J.N (isikukood: XXX) juhtis 19.04.2012 kella 17:42 paiku Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 87 kilomeetril mootorsõidukit Renault Kangoo r/n XXX, asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, sõites kiirusega 79 +/- 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker MDR nr AS008378, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/
5. J.N rikkus LS § 50 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 17.05.2012 otsuse alusel väärteoasjas nr 2590,12,002508 karistati J.N LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 160,00 EUR. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja 17.05.2012 otsusega. Kaebaja selgituste kohaselt sõitis vahetult enne peatamismärguande andmist politseinike poolt tema juhitud sõidukist suure kiirusega mööda tume sõiduauto Mercedes Benz (MB). Kaebaja hinnangul fikseeris kiirusmõõteseade MB kiiruse. Kaebaja sõidukis oli kaks kaasreisijat, keda politsei põhjendamatult üle ei kuulanud. Menetleja poolt väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestus ei ole asja lahendamisel kohane tõend. Politseiautosse paigaldatud videokaamera salvestusel on näha ainult politseisõiduki ees olev liiklussituatsioon. Kaamera vaatlusväli on piiratud ning salvestuselt ei nähtu kiiruse fikseerimise hetk. Kaebaja kaasreisijate: tunnistajate Raivo Taimsaare ja Peedu Kalamehe väitel kaebaja lubatud sõidukiirust ei ületanud; mõlemad isikud kinnitavad ka seda, et vahetult enne kaebaja peatamist sõitis nendes mööda tume MB. Kaebajale jäi arusaamatuks, miks politsei väärteoasja menetlemisel ei pidanud vajalikuks kaebaja tunnistajate küsitlemist. Kaebaja hinnangul ei ole asjas tunnistajana üle kuulatud politseiametniku ütlused piisavaks tõendiks, mis kinnitaksid tema süüd; kaebaja ei ole menetluse algusest oma süüd tunnistanud ning ei ole talle süüksarvatavat tegu toime pannud. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja 17.05.2012 otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja 17.05.2012 otsus muutmata. Kohtus uuritud tõendid: Kohtuistungil andsid ütlusi kaebaja, tunnistajad Peedu Kalamees ja Rainis Kaljuvee; kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke materjale: - 19.04.2012 väärteoprotokoll; - 17.05.2012 otsus; - 19.04.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; - kaebaja poolt esitatud skeem. Kohtuistungil vaadati 19.04.2012 videosalvestust. Kohtu seisukoht: Esmalt võtab kohus otsuses seisukoha selles, mis puudutab kaebaja etteheiteid menetluse läbiviimise osas ning samuti videosalvestuse tõendina kasutamise lubatavuse kohta. Kaebaja on menetlejale ette heitnud asjaolu, et kaebaja kaasreisijaid ei kuulatud üle ei sündmuskohal ega hilisema menetluse käigus. Menetleja selgituste kohaselt ei peetud tunnistajate ülekuulamist vajalikuks, sest asjas olid kogutud kõik vajalikud tõendid. Kohus märgib, et sõidukiiruse ületamist puudutavate väärteoasjade menetlemisel võib sündmuskohal tunnistajate ülekuulamise nõue reeglina tuua endaga kaasa põhjendamatut ajakulu ning takistada liiklusjärelevalve teostamise mahtu. VtMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul ja kaitsjal õigus esitada väärteoasjas vastulause ning tõendid. Käesoleval juhul on kaebaja oma seadusjärgset õigust realiseerinud ning esitanud 02.05.2012 (so enne menetleja 17.05.2012 otsust) vastulause koos tunnistajate selgitustega. Menetleja jättis oma otsuses kaebaja esitatud vastulause, kui ilmselt põhjendamatu, tähelepanuta – see on kohtu arvates menetleja õigus. Kohus märgib, et menetlejapoolne tunnistajate ülekuulamine ei oleks tõenäoliselt tunnistajate omakäelistes selgitustes kajastatut oluliselt täiendanud. Samuti on väärteoasja arutamisel kohtus kohtul kohustus arutada asja täies mahus, kaebuse piiridest sõltumata ning tunnistajad on võimalik üle kuulata kohtus, mida käesoleval juhul ka tehti. Videosalvestuse osas märgib kohus, et see on lubatav tõend. Kaebaja hinnangul ei ole tõend kohane põhjusel, et salvestusel ei nähtu mõõteseadme tablool fikseeritud kiirus; kaebaja arvates ei oma salvestusel olev liiklussituatsioon asja lahendamisel tähtsust. Kohus sellega ei nõustu. Asjas andsid ütlusi kaebaja, tunnistaja ja menetlustoimingu teostanud politseiametnik; isikud andsid ütlusi, mis puudutasid ka kiiruse mõõtmisele eelnenud liiklussituatsiooni. Seega tuleb videosalvestust kõrvutada kaebaja ja tunnistajate ütlustega. Tõend on asjakohane ning tõendi lubamatuks tunnistamise alus VtMS ja KrMS järgi puudub. 19.04.2012 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras 19.04.2012 kell 17:42 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 87 kilomeetril J.N poolt juhitud mootorsõiduki Renault Kangoo r/n XXXliikumiskiiruse mõõtmist. Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS008378 (taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00021), seade testitud 19.04.2012 kell 17:40, seade oli töökorras. J.N poolt juhitud sõiduk liikus teisel, vastassuunalisel sõidurajal. Kiirusmõõteseade oli armatuuril, valitud mõõterežiim – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme lugem oli 79 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 6 km/h. J.N ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Protokollile on alla kirjutanud J.N märkusega, et tegemist võis olla temast möödunud sõiduki – MB – kiirusega. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et asulavälisel teel, kus kaebaja sõiduki kiirust mõõdeti, oli lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Pooled vaidlevad selle üle, millise sõiduki kiirus fikseeriti. Kohtuistungil üle kuulatud kaebaja talle süüksarvatavat väärtegu ei tunnistanud ja andis ütlusi selle kohta, et ta sõitis kiirusega 50 km/h. Ta on professionaalne juht, load on alates 1975 aastast ning ta jälgib sõidu ajal spidomeetrit. Politseiauto andis peatumismärguande, kuid talle jäi mulje, et võidi fikseerida temast kurvis möödunud MB kiirus. Politseiauto ja MB vahe võis olla ca 500m. Tunnistaja Peedu Kalamees kinnitas kaebaja ütlusi selles, et ta viibis tõepoolest 19.04.2012 sündmuse ajal kaasreisijana kaebaja autos, istudes kõrvalistmel. Ta jälgib sõidu ajal aeg-ajalt kiirust; kindlasti vaatas ta kaebaja sõiduki spidomeetrit hetkel kui anti peatumismärguanne, sest ta soovis teada peatamise põhjust. Tunnistaja kinnitas kaebaja ütlusi ka selles, et nendest möödus suurel kiirusel tume MB, praktiliselt kohe peale möödasõitu peeti kaebaja auto kinni. Tunnistaja Rainis Kaljuvee, kiirust mõõtnud politseiametnik andis ütlusi selle kohta, et kaebaja ja tunnistaja osundatud tume MB tuli vastu enne kaebaja sõidukit. Kiirusmõõteseade fikseeris vastutulevate sõidukite kiiruse ja MB sõidukiirus oli nõuetekohane. Kiirusmõõteseade lukustati alles siis, kui MB oli juba möödunud. Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kaebajale süüksarvatav tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Käesoleval juhul on välistatud, et kohtuväline menetleja eksis kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmisel. Tunnistaja Peedu Kalamehe ütlustega on tõendatud, et ta küll professionaalse juhina aeg-ajalt jälgis kaebaja juhitud sõiduki kiirust, kuid tegi seda kindlasti siis, kui politsei oli kaebajale andnud peatumismärguande. Kohus märgib, et olukorras, kus politsei on sõidukijuhile andnud peatumismärguande, on mõistlik eeldada, et sõidukijuht reageerib märguandele pidurdamisega. Tunnistaja Peedu Kalamees pidi esmalt märkama politseisõidukist antud peatumismärguannet ning sai alles seejärel vaadata kaebaja poolt juhitud sõiduki spidomeetrit. On mõistlik eeldada, et selleks ajaks oli kaebaja sõiduki peatumisteekond juba alanud. Seega ei saa tunnistaja Peedu Kalamehe ütlusi selle kohta, et kaebaja sõitis pidevalt lubatud sõidukiirusega, tõendina arvestada. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav seisukoht, mille kohaselt kaassõitja pidevalt jälgib spidomeetrilt sõiduki liikumiskiirust. Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt nähtus, et kaebaja sõiduki kiirus mõõdeti sirgel teelõigul. Esmalt möödusid politseiautost minimaalse pikivahega 2 sõidukit, kaebaja poolt viidatud sõiduk MB liikus tumedat värvi sõiduauto taga. Seejärel liikus politseiautole vastu kaebaja sõiduk, pikivahe tumeda MB ja kaebaja sõiduki vahel oli 3-4 sekundit. Kiirusmõõteseadme protokolliga on tõendatud, et kaebaja sõiduki mõõtmisel kasutati mõõterežiimi, millega mõõdeti vastutulevate sõidukite kiirust, sama kinnitas tunnistaja Rainis Kaljuvee. Kohtu hinnangul võib videosalvestust vaadates üheselt öelda, et tumeda MB ja kaebaja sõiduki pikivahe oli piisav, et mõõteseade jõuaks mõõta kaebaja sõiduki liikumiskiirust ning politseiametnik mõõdetud kiiruse ka seadmel fikseerida. Seega on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et kaebaja sõiduki kiirus fikseeriti hetkel, kui tume MB oli politseiautost möödunud. Kohtu arvates ei ole seega tõendatud, et 19.04.2012 menetlustoimingu käigus mõõdeti kaebaja poolt osundatud sõiduki MB kiirus. Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, videosalvestusega ja tunnistaja Rainis Kaljuvee ütlustega tõendatud, et kaebaja ületas 19.04.2012 kella 17:42 paiku Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva mnt 87 kilomeetril mootorsõidukiga Renault Kangoo r/n XXX, asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kohtuväline menetleja on J.N-ile süüksarvatava väärteo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 2 järgi, so mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohus nõustub menetleja seisukohaga selles, et tegemist oli tahtliku teoga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. J.N karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad; isik on eelnevalt väärteokorras karistamata. Kohus märgib, et liiklusalaste rikkumiste eest karistuste määramisel tuleb nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul arvestada ka karistuse üldpreventiivsete aspektidega. Olukorras, kus piirkiiruse ületamine asulas ja asulavälisel teel on pigem reegliks kui erandiks ning liikluses surma saanute ning vigastatute arv on Eesti suuruse riigi kohta lubamatult suur, ei saa liiklusalaste rikkumiste eest määratavad karistused olla põhjendamatult leebed. Samuti on lubatud sõidukiiruse ületamine üks liiklusõnnetuste põhilistest põhjustest. Kohtuväline menetleja on oma otsuse alusel määranud kaebajale LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr. Kohtu hinnangul on menetleja poolt määratud karistus kohane ning puudub alus selle vähendamiseks. J.N kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 17.05.2012 otsus muutmata. Kohtunik: