KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2012 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1025 Kohtunik Anne PALMISTE E.V väärteoasi Liiklusseaduse §

§40-1 lg.1 järgi E.V sünd.

xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, Kaebuse esitaja töökoht xxx Kaspar LIND Kaitsja vandeadvokaat Heiki LINDUS Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki LINDUSE 05.03.2012 otsus väärteoasjas nr.2402,12,000183 E.V karistamise osas Liiklusseaduse §

§40

-1 lg.1 järgi karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot – jätta muutmata. E.V kaitsja vandeadvokaat Kaspar LINDI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kohtuotsusega on Viru Maakohtu väljakuulutamisest 15.05.

1. kantseleis võimalik tutvuda alates selle Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Kaur Ilves koostas 05.02.2012 väärteoprotokolli nr.AB 1254140 E.V kohta selles, et viimane juhtis 05.02.2012 kell 16.40 Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Jõhvi – Tartu maantee 17-ndal kilomeetril mootorsõidukit haagisega, mille tegelik mass ja teljekoormus ületasid lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS §35 lg.
2. Lubatud suurim mass on 44 000 kg, tegelik mass oli 45 545 kg. Veoki III telg - lubatud mass 9500 kg, tegelik mass 9872 kg. Sellega rikkus E.V LS §80 lg.1, 2, TSM m 51 §7 lg.1, MKM m 42 lisa 1 kood 1109 nõudeid ning pani toime Teeseaduse §40 -1 lg.1 ja Liiklusseaduse §238 sätestatud väärteod. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelev alvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 05.03.2012 otsusega väärteoasjas nr.2402,12,000183 määrati E.V-le Teeseaduse §40-1 lg.1 ja Liiklusseaduse §238 järgi kvalifitseeritud väärtegude alusel KarS §63 lg.1 kohalamisega karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 360 €. E.V kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas 14.03.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus ülalnimetatud vanemliikluspolitseiniku otsus väärteoasjas tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja välja mõista kaitsjatasu 207 €. Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et trahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest mõõtmistulemuste käik käesolevas asjas ei ole kontrollitav. Arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta jääb arusaamatuk s, kuidas on täidetud mõõtemetoodika. Teiseks väärib märkimist asjaolu, et käesolevas asjas oli ülekaal suhteliselt väike, sisuliselt tähendab see seda, et koormas oli ülearu hinnanguliselt kaks palki. Samal ajal ei saa menetlusalune isik olla kunagi kindel selles, milline on masina täpne kaal, sest see sõltub konkreetse materjali erikaalust. Lisakaalu annab autole ka raamile, telgedele ja haagisele jääv lumi. Autojuht saab hinnata autole laaditava metsamaterjali mahtu ja tagatelje koormust. Seda menetlusalune isik ka tegi. Sellise otsuse tegemine, kas palkide lisamine toob kaasa ülekaalu või mitte, on puidu laadimisel praktiliselt võimatu. Seega jääb alati võimalus, et tulenevalt palkide erikaalust ja teeoludest võib koorem osutuda ülekaaluliseks. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalune isik seisukohal, et tema rikkumine ei ole kindlasti suur ja tema süü on väga väike. Alternatiivselt on võimalik väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Ida Prefektuur oma 04.04.2012 kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse määramiseks olid kohtuvälisel menetlejal järgmised asjaolud: - karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest - menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete õiguserikkumiste toimepanemise eest ning lisaks ühel korral lubatud 2 sõidukiiruse ületamise eest. Karistusena määratud rahatrahvid ei ole suutnud panna menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma - karistuse määramisel arvestati kõikide asjaoludega, s.h. ka asjaoluga, et menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtunud süü tunnistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Telje- ja kogukoormuse määramisel lähtuti sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast. Kaalumist teostati Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis lubatud seadmetele lubatud temperatuuride piirides. Kaalude töökorras olekut kinnitab massimõõteseadme kasutamise protokollil olev menetleja märge seadmete testimise kohta vahetult enne kaalumist. Teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ning tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Karistuse määramisel on arvestatud ka asjaoluga, et lubatud massipiiranguid oli ületatud mitte olulisel määral, samuti s eda, et menetlusalune isik ei tunnistanud otseselt süüd ega kahetsenud toimepandut, samuti seda, et menetlusalust isikut on varasemalt kolmel korral karisattud õigusrikkumiste toimepanemise eest, s.h. kahel korral Teeseaduse nõuete rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku enda kanda, kuna väärteos puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et E.V kaitsja kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub 14.03.2012 maakohtule esitatud kaebusest (lk 4), et menetlusalune isik ja tema kaitsja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ida Prefektuuri 04.04.2012 kirjalikust vastusest nr.3.1-1/54604-3 kaebusele hnähtub, et kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et E.V-le on karistus määratud KarS §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §

§40-1 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. 3 Teeseaduse §40-1 lg.1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Käesolevas väärteoasjas nähtub, et E.V on karistatud massi ja teljekoormust ületava piirmääraga haagisega liiklemise eest. Seega on antud asjas vaja tuvastada, kas E.V juhitud haagis ületas lubatud massi ja teljekoormust. Nagu nähtub 05.02.2012 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1254140 ja 05.03.2012 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2402,12,000183 on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §80 lg.1, 2; Teede- ja sideministri määruse nr.51 §7 lg.1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr.42 lisa 1 kood 1109 nõudeid. Liiklusseaduse §80 lg.1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust ning sama sätte lg.2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada Teeseaduse §35 kehtestatud korras. Teeseaduse §35 sätestab erakorralise veo ja sõidu nõuded. Vastavalt nimetatud sätte lg.1 on e rakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmiselise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab sama seaduse §33 lg.2 kehtestatud suuruse ning sama sätte lg.2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest uing üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning e rilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Teede- ja sideministri 21.05.2001 määruse nr.51 Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri §7 lg.1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole Teeseaduse §35 lg.2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr.42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 1109 p.2g kohaselt autorongi lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on 44 t. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kaur Ilvese poolt 05.02.2012 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostas ta E.V poolt juhitud mootorsõiduki xxx (registrimärk xxx) haagise xxx-xx (registrimärk xxx) kaalumise. Kaalumisel kasutati mitteautomaatkaalusid, mille töökorras olekut testiti 05.02.2012 kell 16.

1. Kaalumine teostati asulavälisel hea nähtavusega sademeteta lumekattega teel valgel ajal. Veose tüübiks oli metsamaterjali vedu. Protokolli kohaselt oli veduki kolmanda telje lubatud koormus 9500 kg, kaalumise tulemuseks oli 9872 kg, seega oli lubatud koormust ületatud 372 kg. Haagise lubatud kogukoormus oli 44 000 kg, kaalumise tulemiks oli 45 545 kg, seega oli lubatud koormust ületatud 1545 kg. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. 4 Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja oli erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr.E 075 kehtivusega kuni 30.06.
2. Nimetatud protokollist nähtub, et kaalumise juures viibis E.V, mingeid selgitusi ja märkusi ta protokollile lisanud ei ole. Maakohus peab eelnimetatud massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas. Haagise kogukoormuse ja veduki kolmanda telje koormus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Maakohus ei nõustu kaebuse väidetega osas, et mõõtmistulemuste käik ei ole kontrollitav. Kaebuse esitaja kaitsja poolt 14.03.2012 esitatud kaebuses on möönatud koorma ülekaalu võimalikkust, kuid leitud, et rikkumine ei ole suur ja menetlusaluse isiku süü on väike. Kuna E.V ei ole koheselt kaalumisel, samuti väärteoprotokolli koostamise järel esitanud mingisuguseid märkuseid ja vastuargumente ning kaebuses on ülekaalu võimalusega arvestatud, asub maakohus seisukohale, et sisuliselt on E.V väärteo toimepanemist tunnistanud. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et E.V oli põhjendatult karistatud karS §63 lg.1 kohaldamisega Teeseaduse §40 -1 lg.1 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teeseaduse §40-1 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana. 5 Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse alla keskmist sanktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud E.V süü Teeseaduse §40 -1 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud üheksa korda, neist kahel korral Teeseaduse §40-1 lg.1 rikkumise eest. Maakohus peab oluliseks ka märkida, et 04.07.2011 ja 10.01.2012 määratud rahatrahvid Teeseduse §40-1 lg.1 järgi oli suuremad, kui käesolevas asjas määratud rahatrahv. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Karistusseadustiku §66 lg.2 ja lg.3 kohaldamist ei ole kaebuse esitaja taotlenud. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. E.V kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6