KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-324 (11240100897) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Paavo Randma, Aarn

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 13.11.2010, 18.11.2010, 05.12.2010, 21.12.2010, 04.02.2011, 22.02.2011, 25.02.2011, 08.03.2011, 14.03.2011, 14.03.2011, 14.03.2011, 14.03.2011, 14.03.2011, 31.03.2011 28.04.2011, 28.04.2011 ning 04.05.2011 aset leidnud episoodides ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati Z.

§ 263p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Vastavalt Kar

S § 64 lg-le 1 mõistis maakohus Z.K-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 1 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (11 kuud 25 päeva vangistust) võrra, lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati Z.

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi 26.05.2011, 01.06.2011, 07.06.2011, 16.06.2011, 16.06.2011, 06.07.2011, 31.07.2011, 04.08.2011, 05.08.2011, 06.08.2011, 21.08.2011 ja 10.09.2011 aset leidnud episoodides ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus Z.K-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 26.05.2011 kuni 27.05.2011, 21.08.2011 kuni 23.08.2011, 14.03.2011 kuni 15.03.2011, s.o kokku 7 päeva, mõistes ärakandmiseks 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.09.

1. Apellatsioonis esitatud taotlused Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Z.K, kes palub tema kriminaalasi veel kord läbi vaadata seoses sellega, et maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel Z.K poolt vahi all viibitud aega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates Z.K apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus lahendas Z.K kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras, mistõttu Z.K võimalus kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada on piiratud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatuga. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Maakohus on kohtuotsust tehes järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlussätteid ega ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 mõttes. Samuti leiab ringkonnakohus, et Z.K-le süüksarvatavad ning kokkuleppes kirjeldatud teod on kuriteod, need on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 263 p 1 järgi ning Z.K-le on mõistetud karistus vastavalt nimetatud sätetes ettenähtud sanktsioonidele. Apellatsioonis esitatud üldsõnalist väidet, mille kohaselt ei ole maakohus karistuse mõistmisel arvestanud Z.K eelvangistuses viibitud aega, peab ringkonnakohus alusetuks. 2 KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on nimetatud sättest tulenevalt arvanud Z.K-le mõistetud liitkaristusest maha tema poolt ajavahemikel 26.05.2011 kuni 27.05.2011, 21.08.2011 kuni 23.08.2011 ning 14.03.2011 kuni 15.03.2011 eelvangistuses viibitud aja, s.o 7 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi seega 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust. Lugedes karistuse kandmise alguseks 20.09.2011, s.o Z.K vahistamise, arvestas maakohus ka tema poolt vahi all viibitud aja karistusaja hulka. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas kooskõlas KarS § 68 lg-s 1 sätestatuga. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 kohaselt jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Paavo Randma 3 Aarne Sarjas