lg 2 järgi ja tema karistamises 165 trahviühiku (trahviühiku suurus 4 eurot) ulatuses so summas 660 eurot. 2
lg 2 järgi rahatrahv 165 trahviühikut so 660 eurot ning
G.L-ile määrati karistus selle eest, et tema 06.04.2012 kella 02.54 ajal Võru maakonnas, Meremäe vallas, MeremäeMiikse tee 3 km juhtis mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,52mg/l. Mõõtmine toimus Alcotest 7110 EST – ARAF-0032. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l lugeda lõplikuks tulemiks 0,47 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus
lg 5, 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritav
2. G.L esitatud kaebuses kohaselt väärteo toimepanemist ei eita, küll aga kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Karistamine oli õige ja põhjendatud, kuid vaidlustab karistuse selle suuruse osas. Kaebuse esitaja taotleb kohtult mitte niivõrd rahalise kui lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kaebuse esitaja elab töökohast ca 6 km kaugusel ja bussiliiklus antud piirkonnas praktiliselt puudub, siis muutub küsitavaks töölkäimine, tekkiv töötus muudab omakorda küsitavaks rahatrahvi maksmise. Vastseliina Gümnaasiumis käiv poeg E. B. osaleb aktiivselt koolivälises tegevuses ning bussiliikluse puudulikkuse tõttu saab häiritud tema tegevus, kui mitte ka õpingud. Pojal on diagnoositud nefrootiline sündroom N04 ja seoses sellega on vaja läbida uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumis. Invaliidist ema L. B. ja invaliidist vend S. B. vajavad sagedast abi arsti poole pöördumisel ja arvestades nende tervisliku seisundit on neil ilma transpordita ja abita võimatu. 2
) § 224 lg 2 sätestatab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 06.04.2012 G.L tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, ARAF 0032 mõõtetulemus 0,52 mg/l kohta (väärteotoimik lk 3). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on G.L 06.04.2012 kell 02.54 kõrvaldatud mootorsõiduki Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimiselt kuni kainenemiseni (väärteotoimik lk 4). Tunnistaja Margus Viitkari ütlustest nähtuvalt oli ta koos Jaanis Poolaga 06.04.2012 patrullis, kella 02.52 ajal märkasid auto liikumist kõrvalteelt peateele, otsustasid auto peatada. Piirivalve vanemkonstaabel Jaanis Poola palus isikul puhuda alkomeetrisse, näit oli 0,56 mg/l kohta. Edasi võtsid ühendust Võru politseijaoskonna välisjuhiga. G.L toimetati Luhamaa maanteepiiripunkti, kus kontrolliti joovet täpisalkomeetriga ja näiduks oli 0,47 mg/l kohta. G.L-i suhtes alustati väärteomenetlust. 5. Menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt koostati väärteoprotokoll sellepärast, et juhtis sõiduautot Audi 80 joobes olekus, joove oli 0,52 mg/l kohta. Enne rooli minekut tarvitas alkoholi. Pärast tööd lasi paar õlut, paarimees nihestas dušši all jala ja ta ei saanud koju. Sellepärast istus rooli ise ja viis paarimehe koju. Kell oli umbes 12 öösel. Varem on karistatud rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Karistatud on joobes juhtimise eest ka kriminaalkorras, siis võeti load ära. See tegu on toime pandud pärast kriminaalasja otsust. Laps, ema ja vend on haiged, laps on 10 aastane. Last kasvatan koos lapse emaga. Peres omab sõiduki juhtimisõigust ainult ise, lapse ema ei oma juhtimisõigust. Kriminaalkaristuse tõttu oli 18 kuud kriminaalhooldaja järelevalve all, 4 kuuks võeti load ära. №vembris võeti load ära ja märtsi lõpus sai tagasi. Siis oli talv ja venda veel ei olnud. Vend elab Meeksi külas, Meremäe vallas ja on invaliid. Neli kuud sõitsin bussiga, nüüd ei saa enam ilma juhtimisõiguseta hakkama lapse, ema ja venna eest peab hoolitsema. Iga nädal tuleb neid viia arsti juurde, süüa tuua, postkontoris käia makse maksmas. Äkki peaks minema viinaravile. Töökaaslane elab sealsamas lähedal. Alkoholi tarbib sünnipäevadel, naine töötab ka seal samas puidutöökojas. Laps õpib Vastseliina gümnaasiumis. Vend ja ema elavad Meeksi külas, vahe on umbes 5 km. 6.
p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit.
lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes ja sama sätte lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. 3
lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt G.L, olles seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,52mg/l, laiendmääratlust arvestades lõplikuks tulemiks 0,47 mg/l kohta, juhtis 06.04.2012 kella 02.54 ajal Võru maakonnas, Meremäe vallas, Meremäe-Miikse tee 3 km juhtis mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxxx. Kohus leiab, et G.L-i poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 7. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras G.L-ile karistuseks 165 trahviühikut so 660 eurot. Kohus leiab, et määratud karistus vastab G.L-i isikule ning on seaduslik. G.L-i on varem samalaadse rikkumise eest karistatud kriminaalkorras, kuid varasemast mõistetud karistustest ei ole ta teinud õigeid järeldusi, vaid on taas toimne pannud samalaadse süüteo. Samas leiab kohus, et süüd kergendava asjaoluna tuleb arvestada menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), raskendavad asjaolud puuduvad. Tema poolt toimepandud tegu ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Menetlusaluse isiku käitumise motiiviks oli toimetada koju töökaaslane, kes oli vigastanud oma jalga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus põhikaristuse osas on seaduslik. 7. Kohtuväline menetleja on kohaldanud
lg 3 p 2 alusel lisakaristust ning võtnud G.L-ilt ära juhtimisõiguse 4 kuuks.
lg 3 p 2 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 7.1 G.L on Lõuna Prefektuuri 18.03.2008 otsusega karistatud
Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. G.L-i on karistatud KarS § 424 järgi Tartu Maakohtu 20.11.2009 otsusega, otsus jõustus 27.11.2009. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.L-ile 18.03.2008 mõistetud karistus on kustunud ja käesolevas väärteoasjas ei saa seda arvestada.
lg 3 p 2 alusel saab lisakaristust kohaldada juhul, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus on tuvastanud, et G.L-ile mõistetud varasem karistus on kustunud ja seega ei saa teda lugeda isikuks, keda oleks varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega ei saa G.L-ile lisakaristuse määramisel lähtuda
lg 3 p 1 alusel saab kolmest kuust kuni üheksa kuuni kohaldada lisakaristust isiku suhtes, keda ei ole varem karistatud
S § 56 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid. Menetlusalune isik on esile toonud asjaolu, et tema töökoht asub ca 6 km kaugusel ja bussiliiklus on olematu. Menetlusalune isik viitab ka asjaolule, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu saavad kahjustatud tema lähedaste huvid, invaliidist ema ja venna huvid ning poja osalemine koolivälises tegevuses. Väidete tõendmaiseks on menetlusalune isik esitanud L. B. , isikukood 44705086512 pensionitunnistuse ja S. B. , isikukood 36801217015 pensionitunnistuse. Eeltoodus alusel leiab kohus, et tõendatud on menetlusaluse isiku ema ja venna pensionäri saatus. E. B. , isikukood 50112096535 sünnitunnistusest nähtuvalt on laps kooliealine. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väidete kohaselt on pojal nefrootiline sündroom N 04 ja temaga on vajadus minna uuringutele Tartu Ülikooli kliinikumi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine avaldab negatiivset mõju G.L töökoha säilimisele ning mõjub rängalt tema lapsele ning invaliidist emale ja vennale. G.L kinnitas kohtuistungil, et perekonnas omab juhtimisõigust ainult tema. G.L kohustuseks on hoolitseda haige lapse eest ja selleks on vajalik töökoha säilimine ning arstiabi tagamiseks on vajalik ka juhtimisõiguse olemasolu. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et menetlusaluse isiku elukohas on bussiliiklus olematu. Juhtimisõiguse äravõtmist tuleks lisakaristusena kohaldada isiku suhtes, kes süstemaatiliselt rikub liiklusseaduse sätteid ja ta tuleks seetõttu liiklusest kõrvaldada. G.L-i rikkumisi ei saa lugeda süstemaatilisteks, KarS § 424 järgi on teda viimati karistatud 27.11.2009, seega on viimasest rikkumisest möödunud üle 2 aasta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.L-i suhtes tuleb jätta lisakaristus kohaldamata. 8. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud lisakaristuse osas. G.L-i karistamise
lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses so summas 660 eurot jätab kohus muutmata. Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Heiki Kolk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.