lg 2 p1, 3, § 121 järgi I.U süüdistuses
lg 2 p 1,3, § 121, § 424 järgi Mart Vahkal süüdistuses
ja 12.01.2012.a. Z.N, isikukood xxx, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- eesti keel, teeb juhutöid, varem kohtulikult karistatud: 16.11.2007 Viru Maakohtu poolt
ja 266 lg 2 p 3 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga; 21.02.2011 Viru Maakohtu poolt
tõkend: elukohast lahkumise keeld. I.U, isikukood xxx elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik algharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx, varem kohtu poolt karistatud:27.04.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud; 30.03.2009 Viru Maakohtu poolt
järgi 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 9 kuud tõkend elukohast lahkumise keeld Mart Vahkal, isikukood 38010175226, elukoht xxxx, Eesti Kohtuistungi aeg Süüdistatavad 1 Vabariigi kodanik keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx, varem kohtu poolt karistamata, Tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -dest 175 , 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 181, 306, 311, 313-315, 318, 319, 408 Kohus Otsustas Süüdi tunnistada Z.N
Süüdi tunnistada Z.N
järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
Viru Maakohtu poolt mõistetud karistusega ja üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust. Sellest 4 kuu osas jääb Z.N tingimisi vabastatuks 21.02.2011 otsusega määratud tingimustel, ülejäänud 3 kuud jätta tingimisi kohaldamata
lg 1 ja 3 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud, allutada Z.N katseajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda täitma
o. xxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1, 2, 8 alusel kohustada Z.N-i käitumiskontrolli ajal - hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 97.46 kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes seejuures igakuiselt vähemalt 16.24 eurot - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis Katseaja alguseks lugeda 02.02.2012. Tõkend elukohast lahkumise keeld Z.N suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada I.U
Süüdi tunnistada I.U
Süüdi tunnistada I.U
järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. 2
alusel arvestada eelvangistuse aeg 25.07.2010 kuni17.12.2010 so 4 kuud 23 päeva karistusaja hulka, karistust jääb kanda 1 aasta 2 kuud 7 päeva vangistust.
Kohustada I.U üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
o xxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1, 2, 8 alusel kohustada I.U käitumiskontrolli ajal - hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 97.46 kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes seejuures igakuiselt vähemalt 16.24 eurot - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis Käitumiskontrolli aja alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg. Tõkend elukohast lahkumise keeld I.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mart Vahkal süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Tõkend elukohast lahkumise keeld Mart Vahkali suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, 179, 180 lg 1 ja 3, 181 lg 1 alusel välja mõista Z.N-ilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 6.92 eurot -õigusabi eest kohtueelses menetluses väljamakstud tasu 44.74 eurot -kohtumenetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 422.38eurot -sundraha 435 eurot Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks 422.38 eurot, sh käibemaks vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav Z.N-i kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 175, 179, 180 lg 1 ja 3, 181 lg 1 alusel välja mõista I.U-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 6.92 eurot -õigusabi eest kohtueelses menetluses väljamakstud tasu 76.69 eurot -kohtumenetluses vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 220.40 eurot -sundraha 435 eurot 3 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 220.40 eurot, sh käibemaks, vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt süüdistatav I.U kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 181 alusel jätta Mart Vahkali kohtukulu riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ kasuks 383.98 eurot, vandeadvokaat Arri Toominga poolt süüdistatav Mart Vahkali kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgitusse- nimi, nr 1-10-14645, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks Z.N-ilt solidaarvastutuse korras 194.92 eurot T P (a/a xxxx) kasuks. ja I.U-lt Asitõend T P kuulunud katkine pusa- hävitada kohtuotsuse jõustumisel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 09.02.2012. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 23.02.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 09.03.2012.a. Süüdistuse sisu Z.N-i (sünd. xxx) süüdistatakse selles, et tema
õhtul kella 22.00 paiku koos I.U ja Mart Vahkaliga xxxx kortermajas asuvasse T P korterisse nr xxxx ukse lahtilöömise teel. -Seega Z.N,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tungides isikute grupis, valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult võõrasse ruumi, pani toime
õhtul kella 22.00 paiku xxxx kortermaja korteris nr xxxx tõukas korteriomaniku T P kööki, kus lõi talle ühe korra rusikaga näkku ja põlvega kõhtu, lükkas ta põrandale pikali ning lõi talle korduvalt jalaga vastu vasakut õlga, kehasse, vastu pead ning vastu näo kaitseks tõstetud vasakut kätt, põhjustades kannatanule valu ja tekitades õla- ning küünarvarre, rindkere ja vasaku sääre marrastused ning pea piirkonna verevalumi. -Seega Z.N, lüües teist inimest korduvalt ja põhjustades talle valu, pani toime
4 I.U süüdistatakse selles, et tema
õhtul kella 22.00 paiku koos Z.N-i ja Mart Vahkaliga xxxx kortermajas asuvasse T P korterisse nr xxxx ukse lahtilöömise teel. -Seega I.U,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tungides isikute grupis, valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult võõrasse ruumi, pani toime
õhtul kella 22.00 paiku xxxx kortermaja korteri nr xxxx köögis lõi T Ple ühe korra jalaga keha piirkonda, põhjustades kannatanule valu ning tekitades rindkere marrastused. -Seega I.U, lüües teist inimest ja põhjustades talle valu, pani toime
-Tema, olles alkoholijoobes, juhtis 24.juulil 2010.a.kella 20.25 ajal xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõtes alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus 0,75 mg/l kohta. -Seega I.U, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani toime
Mart Vahkalit süüdistatakse selles, et tema 13.märtsi 2010.a. õhtul kella 22.00 paiku koos Z.N-i ja I.U-ga tungis xxxx asuvasse T P korterisse ukse lahtilöömise teel. -Seega Mart Vahkal, tungides isikute grupis, valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult võõrasse ruumi, pani toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Tõendid Z.N tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et Tallinnas tööl olles kuulis, et tema ema oli T Plt peksa saanud. 13.03.2010 õhtul läks koos I.U ja Vahkaliga P elukohta, ta ütles ka teistele, et läheb kätte maksma, teised olid lihtsalt kaasas, ta koputas uksele, ei avatud, ta lõi jalaga ukse lahti ja sisenes. P oli pliidi juures pani suitsu põlema, ta lõi Pd ühe korra käega, siis jalaga mitu korda, lõpetas peksmise kui korterisse tuli tema õde, kellele Vahkal oli helistanud. Ta on nõus hüvitama tema poolt lõhutud ukse väärtuse summas 3000 krooni. Ta väidab, et Vahkal korterisse ei sisenenud, oli trepikojas korteri ukse juures, kus tegeles helistamisega, I.U sisenes korterisse ja oli köögi ukse lävel, kui tema köögis Pd peksis, I.U Pd ei löönud. I.U tunnistab ennast süüdi süüdistuses
Esitatud süüdistuses
Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et läks Z.N-iga lihtsalt kaasa, ta teadis, et Z.N läheb Ple peksa andma. Ta sisenes Z.N-i järel korterisse, kui viimane oli ukse lõhkunud. Nägi, et Z.N lõi Pd algul rusikaga näkku, kui kannatanu kukkus köögi paremasse tagumisse nurka jätkas Z.N peksmist jalgadega. Tema ise Pd ei löönud. Vahkal korterisse ei sisenenud jäi korteri ukse juurde toetas vastu piita. Mart Vahkali kohtus antud ütlustest nähtub, et oli teadlik, et Z.N läheb P korterisse arutama oma ema peksmise asja ja arveid klaarima, ta ei oska öelda, miks ta Z.N-iga kaasa läks. Z.N läks kõige ees, tema järel I.U. Kui ta trepikojas trepist üles jõudis oli P korteri uks juba maha löödud, enne seda kuulis uksele kolkimist. Korteri ukse peal olles nägi kuidas Z.N tõukas P kööki pikali maha. Peksmist ta ei näinud oli kuulda ja aru saada, I.U oli korteri esikus ja vaatas peksmist pealt, ta ei tea, et I.U oleks Pd löönud. Tema toetas korteri ukse piida vastu, korteri esikusse ta ei sisenenud, vahepeal oli ka trepikojas, kus helistas Z.N-i emale, helistas omal initsiatiivil selleks, et Z.N-i ema kohale tuleks ja Z.N-i maha rahustaks, helistas trepikojas sest seal oli vaiksem, helistamise peale tuli 5 kohe kohale Z.N-i õde, kes käskis ära lõpetada, seejärel hakkas ta trepikojast lahkuma. Ta tunneb Pd kui oma küla meest, on kunagi koos Pga viimase korteris napsu võtnud. Kannatanu T P kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Z.N-i, I.U ja Vahkalit kuna on ühest külast pärit. 13.03.2010 õhtul vaatas kodus elutoas televiisorit, kui uksele koputati, ta tõusis, et minna ust avama, kui jõudis avada elutoast esikusse mineva ukse, avanes ka korteri uks, mis kahe jalalöögiga lahti löödi, kõige ees tuli sisse Z.N, tema järel I.U ja viimasena Vahkal kellel oli käes telefon ja püüdis kellelegi helistada. Z.N ütles sisenedes, et meiega nii ei tehta, ta sai aru, et Z.N peab silmas oma ema peksmist. /P selgitas kohtule, et teda kahtlustati Z.N-i ema peksmises mille kohta käis uurimine, tegelikult tema Z.N-i ema ei peksnud./ Peale seda võttis Z.N tal esikus rinnust kinni, lükkas kööki ja lõi rusikaga näkku, lükkas pikali ja siis lõi jalaga kümmekond korda vastu pead, rindkeresse, vastu kätt. Vahkal rääkis samal ajal esikus telefoniga Z.N-i emaga, kuulis Vahkali häält, kui kohale tuli Z.N-i õde, siis Z.N lõi veel jalaga paar korda, siis lõi I.U teda ka kaks korda jalaga, ei tea täpselt kuhu tabas, ta nägi kindlasti, et I.U teda lõi, nägi ka seda, et I.U ja Z.N olid erinevad jalatsid, Z.N tossud I.U kingad. Peksmise tagajärjel sai verevalumid pähe, käsi oli paistes sõrmed ei liikunud kahtlustati luumurdu, samal õhtul kutsus kiirabi ja käis ka naabrimees R traumapunktis. Soovib, et talle hüvitatakse visiiditasu 50 krooni ja lõhutud ukse eest 3000 krooni, esitab ka Rakvere Haigla visiiditasu arve ja ukse kohta arve ja hinnapakkumise. P ütlustest nähtub, et korterisse sisenes ka Vahkal, kes helistas Z.N-i emale ise sel ajal esikus seljaga vastu elutoa ust toetudes. Kiirabikaardilt nähtub, et 13.03.2010 kl 23.17 tuvastati T Pl peahematoom, vasaku küünarvarre põrutus, pindmine nahamarrastus rindkerel, patsiendi kaebusest nähtuvalt oli 2 isikut teda käte ja jalgadega kodus peksnud. T P patsiendikaardilt nähtub, et 14.03.2010 kl 00.01 saabus T P AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonda, diagnoositi vasaku õlavarre ja küünarvarre, rindkere ning vasaku sääre marrastused, peapiirkonna verevalum. Tunnistaja I R kohtus antud ütlustest nähtub, et 13.03.2010. õhtul palus P abi, et traumapunktis käia, ta sõidutas P traumapunkti, viimane hoidis kätt kinni ja ütles, et näkku oli ka löödud. Süüdistuses
Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et enne sõitma minekut oli joonud 6-7 õlut, juhilube tal polnud, politsei märguande peale ta ei peatunud, tahtis eest ära sõita. Tunnistaja, politseitöötaja Ahto Uue kohtus antud ütlustest nähtub, et 24.07.2010 patrullis olles pidas kinni I.U, kes juhtis sõiduautot olles alkoholijoobes. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et I.U tuvastati 24.07.2010 kell 21.05 alkoholijoove 1,05 mg/l Kohtu põhjendused.
sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Z.N-i ja I.U tegevuses omavolilise sissetungi objektiivse süüteokoosseisu olemasolu on tõendatud süüdistatavate enda ütluste ja kannatanu ütlustega. Vaidlusi pole küsimuses, et nende poolt läbi lõhutud ukse korterisse sisenemine oli õigusvastane ja kannatanu tahte vastane. Z.N-i ja I.U ütlustest nähtuvalt tegutsesid nad 6 kavatsetult eesmärgiga võõrasse korterisse tungida saades aru, et selleks puudub korterivaldaja nõusolek ja nende tegevus on õigusvastane.
sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Z.N on tunnistanud T P peksmist käte ja jalgadega. Lisaks tema ütlustele kinnitavad tema tegevuses
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu veel kannatanu ütlused ja meditsiinidokumendid. I.U ennast kannatanu löömises süüdi ei tunnista, ta eitab kannatanu löömist. Kohus ei pea I.U ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks ja loeb
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks kannatanu üksikasjalike ütluste ja meditsiinidokumentidega. Puuduvad andmed, et kannatanu oleks peksmise ajal teadvuse kaotanud, ta nägi peksjaid lähedalt, suutis neid eristada ja on juhtunut üksikasjalikult kirjeldanud, kohtul puudub alus tema ütlustes kahelda. Kannatanu ütluste tõepärasust kinnitab seegi, et ta on järjekindlalt rääkinud peksmisest kahe isiku poolt, kiirabikaardilt nähtuvalt on ta sama rääkinud ka meditsiinitöötajatele. Asjaolu, et Z.N ja Mart Vahkal kannatanu ütlusi ei kinnita ei välista I.U poolt kannatanu löömist kuna Mart Vahkal oli peksmise ajal eemal ning I.U poolne löömine leidis aset alles siis, kui Z.N oli peksmise lõpetanud ja lahkus. Z.N on tunnistanud, et läks kannatanule kätte maksma ja seega tegutses ta kannatanu peksmisel kavatsetult. Sama kehtib I.U kohta, lüües kannatanud jalaga on selge, et tema eesmärgiks oli kannatanule valu tekitamine. Temagi tegutses kavatsetult olles teadlik oma tegevuse ebaseaduslikkusest. Z.N-i ja I.U tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et Mart Vahkalile
Mart Vahkal ise on järjekindlalt eitanud T P korterisse sisenemist öeldes, et toetus trepikoja ja korteri vahelise ukse piidale ja oli trepikojas, Z.N ja I.U kinnitavad sama. Mart Vahkali tegevuse hindamisel peab kohus oluliseks ka asjaolu, et tema enda ja kõigi teiste sündmuskohal viibinute ütlustest nähtuvalt tegeles ta algusest peale helistamisega eesmärgil kutsuda sündmuskohale Z.N-i ema, et viimane aitaks Z.N-i maha rahustada. Eeltoodust nähtub, et vastupidiselt Z.N-ile ja I.U-le, kel oli huvi Pga arveid klaarida ja seejuures ka füüsilist vägivalda tarvitada, soovis Mart Vahkal tekkinud olukorda algusest peale lahendada rahumeelselt Z.N-i ema abiga ja tegelikult just Mart Vahkali helistamise tagajärjel saabunud Z.N-i õe saabumisel rünne kannatanule lõppes. Mart Vahkali ütluste usaldusväärsust hinnates on oluline seegi, et oma eesmärgi saavutamiseks polnud tal vajadust P korterisse siseneda. Vastupidiselt teistele kohalviibinutele väidab kannatanu, et Vahkal sisenes Z.N-i ja I.U järel kolmandana tema korteri esikusse, kus toetus vastu elutuppa minevat ust ja helistas ja ei liikunud sealt, samas tunnistab temagi, et Vahkali põhieesmärgiks oli Z.N-i ema sinna saada. Arvestades asjaolu, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga hindab kohus kriitiliselt ainsat Mart Vahkalit süüstavat tõendit- kannatanu ütlusi. Kohtul puudub alus väita, et kannatanu annaks valeütlusi, samas on kohtul tekkinud kahtlusi kas kannatanu sai korteri ruumide paiknemist ja esiku väiksust aga ka sündmuste kiiret kulgu arvestades adekvaatselt tajuda 7 korraga Z.N-i, I.U ja Mart Vahkali tegevust. Kannatanu on öelnud, et sündmused kulgesid väga kiiresti, „asi läks peksuga lahti kohe“, ta lükati kööki, kus kukkus löögi tagajärjel. P ütlustest nähtub, et korter asub 12 korteriga kortermajas, trepikojast tuleb sissepoole avanev uks esikusse suurusega 1,5x 2 m, seal on kokku 5 ust, vasakule jäävad WC ja vannituba, otse läheb kööki, paremale jääb elutuba, köögiuks on ruumi kokkuhoiuks eest ära võetud. Köögiukse piida ja elutoa ukse piida kaugus on diagonaalis u 800 mm, nende vahele jääb nurk. Kannatanu ütlustest nähtub, et korraga nad neljakesi esikusse ei mahtunud, nemad Z.N-iga liikusid kohe kööki, I.U ja Vahkal jäid esikusse, ta väidab, et köögist nägi Vahkalit esikus elutoa uksele toetumas. Arvestades asjaolu, et sündmused toimusid kiiresti, ning et köögis olles kukkus kannatanu peaaegu kohe peale sinna jõudmist köögi paremasse tagumisse nurka leiab kohus, et kannatanul jäi väga vähe aega selleks, et fikseerida Mart Vahkali täpne asukoht. Asukoha fikseerimist segas kohtu arvates ka see, et vastavalt kannatanu enda kirjeldusele on köögi ja elutoa uksepiidad üksteisest u 800 mm kaugusel ja nende vahele jääb nurk, mis peaks varjama elutoa ukse köögist vaatajale. Samas on Z.N ja I.U kinnitanud, et köögi ukse lävel seisis I.U ja seega oli kannatanul köögis olles veelgi raskem hinnata kus täpselt viibis Mart Vahkal. Kõike eeltoodut arvestades tõlgendab kohus tekkinud kahtlused Mart Vahkali kasuks ja leiab, et
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses pole usaldusväärselt tõendatud. Eeltoodut arvestades puudub kohtul vajadus kontrollida süüteokoosseisu teiste elementide esinemist Mart Vahkali tegevuses ja ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. I.U tegevuses
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis on usaldusväärselt tõendatud I.U ja tunnistaja A.Uue ütlustega ja Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. I.U ütlustest nähtuvalt oli ta joonud 6-7 õlut ja läks peale seda rooli olles teadlik oma joobest ja sellise teguviisi õigusvastasusest, seega pani ta kuriteo toime kavatsetult. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Z.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema alaealisust kuritegude toimepanemise ajal aga ka tema aktiivsemat rolli kannatanu P episoodis võrreldes I.U-ga. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arutatavate kuritegude toimepanemise ajal oli ta kohtu poolt ühel korral karistatud. Z.N-ile karistuse mõistmisel tuleb moodustada liitkaristus arvestades temale 21.02.2011 kohtuotsusega mõistetud karistust. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on Z.N-i puhul saavutatavad lühiajalise vangistusega, mis tuleb jätta tingimisi kohaldamata. 8 I.U-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema tagasihoidlikumat rolli kannatanu P episoodis võrreldes I.U-ga. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist kahes kuriteoepisoodis karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arutatavate kuritegude toimepanemise ajal oli ta kohtu poolt kahel korral karistatud. Kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb moodustada liitkaristus
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on I.U puhul saavutatavad lühiajalise vangistusega, mis tuleb asendada üldkasuliku tööga. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 2 alusel on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesoleva kohtuotsusega on tõendatud Z.N-i ja I.U süü T.P korterisse omavolilises sissetungimises, enne sissetungimist lõhuti korteri uks. Samuti on leidnud tõendamist Z.N-i ja I.U süü kannatanule kehavigastuse tekitamises. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 3000 krooni (191.73 eurot) lõhutud ukse väärtuse hüvitamiseks ja 50 krooni (3.19 eurot) arsti visiiditasu hüvitamiseks. Kannatanu on nõudeid põhjendanud ja need kuuluvad rahuldamisele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 alusel tuleb õigeksmõistmise korral menetluskulu jätta riigi kanda. I.U ja M.Vahkali kaitsjatele määrab kohus kaitsjatasu õigusabi eest kohtumenetluses vastavalt kaitsjate avaldustele. Z.N-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kaitsjatasu kuulub vähendamisele kuna kaitsja on taotluses alusetult taotlenud tasu istungil osalemisel 12 pooltunni eest samas kui istung kestis 9 pooltundi. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, §-st 338 p 2, §-st 340 lg 2 p 6 tühistada Viru Maakohtu 2. veebruari 2012 kohtuotsus osaliselt, see on Z.N-ilt sundraha summas 435 eurot väljamõistmises. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Kaitsja Anti Aasmaa apellatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. 9 Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu 115,20 eurot (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19,20 eurot (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt Z.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta eeltoodud kaitsjatasu riigi kanda. Riigikohtu 17.09.2012 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Z.N-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 17. septembril 2012. a Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.