1-12-11195/3

Kriminaalasi nr 1-12-11195 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav U.H, IK XXX elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus U.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.novembril 2012.a kella 09.20 ajal Tartu maakonnas, Puhja vallas, Elva-Puhja tee 14 kilomeetril sõiduautot Opel Vectra reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani U.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale U.H-le KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (s.t 20.- 22.novembrini 2012.a), mille vältel U.H oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui U.H ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub U.H-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et U.H suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. U.H on 80% ulatuses töövõimetuspensionär ja tema ainsa sissetuleku moodustab 256 euro suurune pension. Nimetatud summast peab pank kinni 87 eurot ja lisaks tuleb tal katta eluaseme elektri, küttekulud ja osta ravimeid. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine võib ta panna raskesse majandusklikku olukorda, arvestades ka kokkuleppekohast rahalist karistust, ja nende tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et eeltoodu alusel on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine pikema tähtaja jooksul soovi korral osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada vangistust. U.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm