lg 1, § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana M.H (ik xxx, elukoht xxx) kaebuse esitaja kaitsjana Andrei Yllö (asukoht Rüütli 29, Pärnu) kohtuvälise menetleja ametnikuna Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 63 ning V™S § 132-135 kohus otsustas Jätta M.H` kaebus rahuldamata. Tühistada VTMS § 132 p 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee` poolt 09.03.2012.a tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,12,001501 osaliselt karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st juhinduvalt materiaalõiguse kohaldamise osas. Jelena Jegorovale mõista KarS § 63 lg 1 järgi põhikaristus
lg 1 alusel ja lisakaristus
Kohaldatud karistuste määr jätta muutmata. Rahatrahv 720.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220125059214. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui i siku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.09.2012.a kell 15.00 Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 17.09.2012.a kell 15.00 Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. 4-12-1293 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 17.02.2012.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse avariipolitseinik Erkki Vainult` poolt väärteoprotokoll nr AB1201768 selle kohta, et 06.02.2012 22:00 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt 2 maja taga M.H, olles mootorsõiduki juht juhtis mootorsõidukit ei arvestanud teeoludega ja sõitis pihta pargitud sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Peale avarii põhjustamist juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Vahetult peale liiklusõnnetust, enne asjaolude väljaselgitamist tarvitas alkoholi. Nimetatud väärteod on kvalifitseeritavad
09.03.2012.a üldmenetluse otsusega nr 2670,12,001501 on määratud kohtuvälise menetleja poolt M.H-le eelpool nimetatud väärtegude toimepanemise eest juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1, § 63 lg 3 karistuseks
lg 1 alusel rahatrahv 180 trahviühikut, so 720 eurot ning
Kaebuse sisu 30.03.2012.a esitas M.H volitatud esindaja N. P Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas M.H suhtes tehtud otsusele taotlusega koostatud otsuse tühistamiseks osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse kohaldamata jätmise kohta. Kaebuse esitaja kaitsja märgib, et kaebaja M.H tunnistab oma süüd ning kahetse b juhtumit, kuid leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul on ebaõiglane. Asjaolud olid järgnevad: 06.02.2012.a viibis M.H Pärnu linnas. Tema elab lastega Tallinnas, abikaasa töötab Pärnus. Sel päeval tuli Jelena abikaasa S juurde. Nende vahel tekkis tüli kui nad olid maja hoovis pargitud autos. S tuli autost välja ja läks minema. M.H tuju läks pahaks. Ta hakkas maja hoovist välja sõitma. Suurest lumehangest mööda sõites tundis ta tõuget kuid ei pööranud sellele tähelepanu kuna ei näinud lumehange taga pargitud autot. Ta sõitis Tallinna maanteele ning keeras teisse majahoovi, et sealt abikaasale helistada ning seal teda oodata. Kuna oli ta tujust ära, jõi ta alkoholi. Mõne aja pärast jõudis abikaasa kohale, siis tulid politseitöötajad ning selgus et Jelena tegi avarii ning riivas pargitud autot. Avaldaja arvates juhiluba äravõtmisel kohtuvälise menetleja poolt ei olnud arvestatud kõik sündmusega seotud asjaolud, seda järgnevalt. Varem pole M.H administratiivselt vastutusele võetud. Avarii oli tekitatud ettevaatamatusest, kuna majahoov kuhu pargiti kannatada saanud auto ei olnud valgustatud ning autod seisid lumehangete sees, mis varjasid vaatevälja. M.H ei põgenenud sündmuskohalt, vaid sõitis minema kuna ei saanud aru et kokkupõrge pidas paika. Seetõttu tarbi s alkoholi ette politsei kohalejõudmist. Kõiki need asjaolusid võivad kinnitada tunnistajad S ja M. Samuti tuleb silmas pidada seda, et käesoleval aja on Jelena töötu. Ta spetsialiseerun bürooruumide, eramajade ja korterite koristamisteenuste osutamisel Tallinnas ja Harjumaal. Selle töö teostamiseks on tal auto hädavajalik. Samuti on tal kaks alaealist last (4- ja 9-aastane).Laste vajaduste realiseerimiseks on ka auto hädavajalik. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul poleks õiglane. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 132 lg 2, palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada 09.03.12.a. Lääne Prefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2670,12,001501 osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse kohaldamata jätmise kohta. Samuti taotleb kaebuse esitaja kaitsja kohtuistungil tunnistajatena üle kuulata S ja M. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 2
§-st 237.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 2. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 kohaselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras, liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. 2. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
lg 1 kohaselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 2. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus ei pea usaldusväärseks menetlusaluse isiku M.H ütlusi. Arvestades E ja A ütlusi ning sündmuskoha vaatlustulemusi, ei ole võimalik, et M.H ei pannud tähele, et ta A autole otsa sõitis. M.H tegi igati teadlikult hoovis ohtlikke manöövreid ja pidi igati võimalikuks pidama, et talvisel ajal võib ta teiste vara nõnda kahjustada. E ütluste alusel on arusaadav, et tunnistaja kasutas ka manööverdamisel uljalt käsipidurit, tegi hoovis pea et mitmeid rammimiskatseid ja autoga tiire suure hooga – kõik viitab sellele, et M.H ei saanud selliselt toimida vähemalgi määral kogemata. Samuti ei olnud hoovis mingit lumehange, mille vastu võinuks M.H sõita nagu ta väidab ja justkui sellest saanuks eksimusse sattuda. Seega usaldusväärne tõendite kogum viib kohtu vaid ühele järeldusele, M.H soovib karistusest täielikult vabaneda või oma süüd alusetult pisendada kergema karistuse saamiseks. Tunnistajate S ja M ütlused otseselt ei tõenda ega lükka ümber esitatud süüdistusi. Tunnistaja S ei näinud pealt liiklusõnnetust, seega ei tea ta liiklusõnnetusest ja väidetavast sündmuskohalt lahkumisest menetlusaluse isiku poolt tõendamiseseme seisukohast tähtsaid asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et BMW esitange võis ka enne olla vigastatud, kuid see ei välista kuidagi sama vigastatud osaga teisele autole otsasõitu. Liiatigi kui sündmuskohale jäävad maha valged BMW detailid ja seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Küll tõendavad tunnistaja S ütlused seda, et M.H hakkas temaga kokkusaamisel gini jooma, kinnitades fakti, et M.H pärast liiklusõnnetust asus alkoholi tarbima. Viimast kinnitab ka muidu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. 4
lg 1 koosseisu teise isiku vara kahjustamise kõik objektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud teo pani M.H toime kaudse tahtlusega, sest eelnevalt oli tunnistaja E aknast näinud tegevusi, mis ei haaku kaugeltki
lg 3 p 1 nõuetega - kuidas M.H autoga, sh käsipidurit kasutades ohtlikult manööverdas ja tegi mitmeid rammimiskatseid.
M.H kaudse tahtluse vormis möönas sellise käitumise igasuguse tagajärje saabumist, sh teisele isikule vara kahjustamise põhjustamist pidi ta sellise käitumise puhul pigem võimalikuks pidama. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Arvestades kõlanud pleki häält ja ka seda, et E ütluste kohaselt ei olnud hoovis sellist lumehange, mille vastu võinuks M.H sõita, lahkus ta sündmuspaigalt pärast õnnetust igati kavatsetult, sh kavatsetult eiras ka
Seega realiseeris ta kõik
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lisaks arvestades eeltoodut, sai M.H igati aru, mida ta oli korda saatnud ja asudes vahetult pärast seda alkoholi tarvitama, eirates kavatsetult
lg 7 nõudeid, mida tõendab ka tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise protokollid ning S ütlused, täitis ta kõik
lg 1, sest selle kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
Seega ekslikult on kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse pikkuse osas isegi lubatust leebem ja kohus ei raskenda kunagi isiku olukorda kaebuse esitamisel. Küll aga nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsusega selles, et M.H tuleb karistada pea keskmise sanktsiooni alusel, sest ideaalkogumisse kuulub siiski kolm üleastumist ja karistust pehmendavad asjaolud puuduvad. Ilmselt kohtuväline menetleja ei tulnud aresti taotlusega üksnes seetõttu kohtusse, et M.H oli varem karistamata isik, kuid see ei vähenda antud tegude toime panemises tema süü suurust. Kohus nõustub ka selles, et M.H-lt tuleb võtta ära sellise teo tõttu juhtumisõigus vähemalt 5 kuuks
Juhtimisõigus tuleb ära võtta juba seetõttu, et kõik kolm M.H-le inkrimineeritud koosseisu võimaldavad juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd kohus ei saa raskendada M.H olukorda ei saa juhtimisõiguse äravõtmise pikkuseks mitte 6 kuud vaid 5 kuud. Nimetatud aeg on isikule samuti järelemõtlemiseks õiguskorra kaitsmise huvides ja isiku otsustuste mõjutamiseks õiguskuulekale teele jäämiseks. Linnas elava isikuna peab igaüks olema võimeline korraldama liikumist ka ühiskondliku transpordiga. Ehkki M.H ei ole varem karistatud, on tegemist siiski väärtegude seisukohast korraga suurte üleastumistega. M.H on lapsed ja ta on ka karistuse vähendamise vajadust sellega motiveerinud. Siiski laste olemasolu ei takistanud tal tööpäeval olla teises linnas ja alkoholi pruukida. Samuti nagu kinnitas S on M. abiks olnud ka M.H ema, S ja vanem laps käib ise koolis. M.H on töötu ja tal on 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.