lg 5 nõuet, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja T.S-ile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses s.o. 800,00 eurot ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel
KAEBUSE SISU T.S esitas 12.11.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kergedada temale PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.10.2012.a. väärteoasjas 2376,12,006242 tehtud otsusega mõistetud karistust. T.S põhjendab esitatud kaebust sellega, et tal ei ole võimalust maksta seda trahvi, sest ta on töövõimetu pensionär. Võimalus saada lisatulusid oli töötamine autojuhina. T.S avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 27.11.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 5763 (2376,12,006242) T.S-i kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.S-i süüline käitumine LS § 69 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. T.S palub oma kaebuses tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini otsus väärteoasjas nr 2376,12,006242 ja teha uus otsus, millega kergendada otsusega väärteoasjas nr 2376,12,006242 määratud karistust. Taotlust põhjendab menetlusalune isik asjaoluga, et tal ei ole võimalik maksta 800 euro suurust rahatrahvi, kuna ta on töövõimetu pensionär. Seoses juhtimisõiguse ära võtmisega kaotas ta ka võimaluse teenida lisasissetulekut autojuhina. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. T.S-i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh tunnistaja 2 Kaupo Luuri ja menetlusaluse isiku enda ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja –väljatrükiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul pani kaebaja toime ohtliku väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja -väljatrüki kohaselt tuvastati kaebajal lubatud alkoholipiirmäära ületamine ning tal tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,34 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,29 mg/l kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt kaebaja näol ei ole tegemist süstemaatilise õiguserikkujaga, millised asjaolud võiks tingida karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena või lisakaristuse kohaldamata jätmise. Samas asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebajale inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga ning kaebaja oli teadlik, et ta juhib mootorsõidukit olles varasemalt tarvitanud alkoholi. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et kaebajat on varasemalt samalaadse rikkumise eest karistatud rahalise karistusega, kuid see on jäetud seadusega ettenähtud ajajooksul tasumata. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et T.S on juhtimisõiguse omandanud 05.06.2012.a. seega omab T.S esmast juhtimisõigust ja vähest sõidukogemust. Teatavasti on juhtimisõiguse saamise üheks eelduseks liiklusreeglite ja
tundmine, seega oli T.S-ile väga hästi teada, milline tagajärg sellise teo toimepanemisel saabub. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, mis ei tooks kaasa temale ebameeldivaid tagajärgi. Liikluses on suurimaks ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud T.S-i karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga s.o. 200 trahviühiku 800 euro ulatuses ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 4 (neljaks) kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab selline karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale tema õiguse ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida.
Joobeseisund käesoleva
tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 3
lõige 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on T.S-i poolt toimepandud tegu tõendamist leidnud: Menetlusaluse isiku poolt 27.09.2012.a. antud ütlustega, milles T.S tunnistab, et 26.09.2012.a. õhtul jõi kodus õlut. 27.09.2012.a. kella 06:30 paiku hakkasid koos AS sõitma Tallinnasse. Tema istus kõrvaistmel, kuna tundis, et ta ei ole veel kaine. Tema jäi magama ja ärkas paugu peale ning nägi, et liiklusmärgid käisid vastu autot. Aleksandr läks hääletama ja sõitis ühe autoga minema. Tema ootas Aleksandrit tagasi mingi tund aega. Seejärel helistas ta oma tuttavale VG, et too temale appi tuleks. Valeri tuligi oma autoga ja tema auto seoti pukseerimisköiega VG auto külge. Tema istus pukseeritava auto rooli ja hakati sõitma Tallinna poole, kuni politsei neid peatas. Kahetseb, et juhtis autot ebakaines olekus; Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 27.09.2012.a. kell 14:05 – 14:09 T.S-i poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Acotest 7110 EST, seerianumbriga ARBK – 0032 (taadeldud: 11.05.2012.a, taatlustunnistus TTRC – 12/00031), mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,29 mg/l; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo otsustas 27.09.2012.a. kõrvaldada T.S-i mootorsõiduki Volvo V40, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. T.S kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni. T.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Kohus on seisukohal, et T.S-i poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud T.S-i poolt süü tunnistamist, varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Samuti ka menetlusaluse isiku kahetsust.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 annab nii kohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale õiguse kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et T.S-i on võimalik karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Lisakaristuse kohaldamisel algab lisakaristuse kohaldamise tähtaeg antud juhul kolmest kuust. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. T.S on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel avaldanud, et oli eelneval õhtul tarvitanud alkoholi. T.S oli teadlik, et ta oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi. Samuti oli T.S teadlik asjaolust, et alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asumine on keelatud. Kohtu 4 hinnangul on T.S pannud süüteo toime kaudse tahtlusega, kuna ta pidas võimalikuks asjaolu, et ta võib olla juhile keelatud seisundis. Sisuliselt oli T.S veendunud, et ta ei tohi oma tervisliku seisundi tõttu mootorsõidukit juhtima asuda. Antud juhul ei ole võimalik rääkida ettevaatamatusest. Kohtus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatud seisukohaga, et juhul, kui menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes see meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. T.S on kaebuses avaldanud, et ta on töövõimetu pensionär ja võimalus teenida lisatulu oli töötamine autojuhina. T.S teadis, et elatusvahendite hankimiseks on tal vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus. Nimetatud asjaolud, et motiveerinud teda mingil moel loobuma mootorsõiduki juhtimisele asumisest. Selle asemel otsustas T.S hoopis käituda vastupidiselt ja asuda mootorsõiduki juhtimisele, arvestamata asjaoluga, et ka pukseeritava mootorsõiduki roolis olev isik on käsitatav juhina. Kohtu hinnangul ei ole alust tühistada otsust ka lisakaristuse osas, kuna kohtuväline menetleja on arvestanud T.S-i isikut kui ka tema poolt väljendatud kahetsust ning kohaldanud lisakaristust minimaalses määras. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud ning kohus ei pea vajalikuks korrata esitatud põhjendusi. Kohus peab vajalikuks ka osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-26-03, milles riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mõistetud karistus ja lisakaristus on proportsionaalsed toimepandud rikkumisega ning nende suurus muutmisele ei kuulu. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. T.S on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et ta on töövõimetu pensionär, mistõttu ei ole ta suuteline tasuma 800,00 euro suurust rahatrahvi koheselt, seoses asjaoluga, et tal oli võimalik saada sissetulekut töötades autojuhina. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimaalse tähtaja s.o. 12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes jätab kohus T.S-i kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.10.2012.a. väärteoasjas 2376,12,006242 tehtud otsuse sisuliselt muutmata, kuid KarS § 66 sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134; KarS § 66 lg 1,2,3 Leili Raedla Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.