4-12-4673/3

4-12-4673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-4673 (2315,12,009315; 2302,12,016174; 2317,12,006950) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik L.D, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
3. L.D süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. L.D-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.D, 4-12-4673, joobeekspertiis“.
6. L.D-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.D, 4-12-4673, aineekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud fentanüüli sisaldav pulber massiga 0,056 grammi kuulub KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
9. Asitõend: EKEI keemiaosakonnast kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja väärteotoimiku juurde võetud fooliumvoldik kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.11.
10. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.08.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1205711 selles, et 28.08.2012 kella 16.25 ajal peeti Pae 21 juures kinni L.D, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja 7amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 29.08.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1311810 selles, et 04.06.2012 kell 16.40 peeti Endla 45 asuvas kaubanduskeskuses kinni L.D , kelle juurest leiti voldik helepruuni pulbriga massiga 0,056 grammi, mis sisaldas vastavalt ekspertiisiaktis antud arvamusele fentanüüli, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd valdas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 20.10.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1232728 selles, et 20.10.2012 kella 00.55 ajal peeti Pae 21 juures kinni L.D, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, nordasepaami ja 7amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, 28.08.2012 peeti kinni, suur joogi mees ei ole, siis laseb end rahulikuks. 04.06.2012 ostis poes jalatseid ja peeti kinni, taskust leiti jäägid. Pae tänaval elavad tuttavad. Ametlikult ei ole tööl käinud. Palk on jäetud korduvalt välja maksmata. Küsitud karistuse kohta saab öelda seda, et mis siin muud üle jääb. Kui vanglast välja saab, tahaks kodus puud ära kanda. Ükskord lubati, et sai kodus käia ja kuu aja pärast läks ise kandma. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, karistuseks tuleks määrata väärtegude kogumis arest 15 päeva, samuti välja mõista menetluskulu. Karistus kuuluks ärakandmisele pärast kriminaalmenetluses tõkendi muutmist või kriminaalmenetluses mõistetava karistuse ärakandmist. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, aineekspertiisiakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine on uuringuaktis ja ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet ja valdas arsti ettekirjutuseta väikeses koguses narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude, sh valdavalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning ka käesoleval ajal on ta vahistatud kohtu määruse alusel, kuivõrd ei ilmunud süüdistatavana järjekordse kriminaalasja kohtulikule arutamisele, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad endiselt rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik 2 järjekondlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamise ja aineekspertiisi tegemisega tekkinud kulud täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kolme väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära ja keskmise määra lähedasena. Märt Toming kohtunik 3