1-11-2711/9

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-11-2711 31.oktoobril 2011.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Maris Karna ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Diana Helila ja kaitsja Talvi Vaske osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja A.U, ik xxx, emakeeleks leedu keel, valdab vene keelt, Eesti kodanik, kõrgharidusega, eluk.xxx, pensionär, varem kohtulikult karistatud 25.11.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 142 lg.2 ja 121 järgi 7-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga - süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistus A.U süüdistatakse selles, et tema 18.08.2010 kella 19.10 ajal Tallinnas xxx asuvas korteris tõukas jõuliselt TZ selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Sellise tegevusega põhjustas A.U kannatanule tervisekahjustused, mis on fikseeritud Lasnamäe traumapunkti erapolikliiniku Balneom AS TZ väljastatud 19.08.2010 patsiendikaardiga, millest nähtub, et kannatanul on diagnoositud rindkere vasaku poole ja vasaku labakäe põrutused. Seega A.U teise inimese tervise kahjustamisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et ei ole TZ lükanud. T.Z võis kukkuda kas tasakaaluhäiretest või haige puusaliigese tõttu, samuti võis kukkuda tööl, kus pidi ülemistelt riiulitelt kaupa võtma. Sellel päeval, nagu alati, õhtul läks välja jalutama, mitte ei põgenenud politsei eest. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu TZ seletas, et 18.08.2010.a. kella 19.10 ajal, olles töölt tulnud, istus ta suures toas diivanile teleri ette sööma, süüdistatav istus sama diivani teises otsas ja vaatas uudiseid. Ta unustas köögist midagi võtta, tõusis diivanilt püsti, et kööki suunduda ning sammu alustades, tundis lööki tagant vastu selga, millest kukkus pikali. Ta tundis, et süüdistatav lõi teda kahe käega vastu selga, kukkumisest tundis valu kogu kehas ja vasakul käel tekkis verevalum, sest ta kukkus terve kehaga maha. Kui ta püsti sai, hakkas ta kohe politseid välja kutsuma, mille peale süüdistatav jooksis korterist minema. Politsei tuli kohale ja kuivõrd süüdistatav oli lahkunud, tegi ettepaneku sõita 2 politseiosakonda avaldust kirjutama. Ta sõitis politseiosakonda, kus andis ütlused ja teda fotografeeriti. Pärast seda läks koju tagasi, kuid korterisse palus naabril kaasa tulla. Naaber, nähes tema seisundit, viis ise ta autoga tütre juurde. Järgmisel hommikul läks ta traumapunkti, kus fikseeriti tervisekahjustus. 18.08.2010.a. kell 20.55 toimunud isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et TZ vasaku käe peopesal on verevalum, muid nähtavaid vigastusi ei ole. Fotodel on verevalum käel selgelt nähtav ning samuti on fikseeritud, millises ärevusseisundis viibis TZ sellel õhtul. Lasnamäe traumapunkti erapolikliinik Balneom AS poolt on 19.08.2010 väljastatud TZ patsiendikaart number XXX, patsiendil on 19.08.2010.a. kell 10.00 sedastatud rindkere vasaku poole põrutus ja vasaku labakäe põrutus. Tunnistaja DZ (kannatanu tütar) kinnitas kohtuistungil, et 18.08.2010.a. õhtul kella 21.00 ajal helistas ema TZ talle politseist ja ütles, et abikaasa P.M kodus lükkas teda, millest ta oli kukkunud. Kui ta politsei välja kutsus, oli abikaasa ära jooksnud. Hiljem tuli ema tema juurde ööbima, ema naaber tõi ema autoga tema juurde. Ema seisund sellel õhtul oli jube: kõrge vererõhk, oli nutnud, pea värises. Ema ööbib tihti tema juures või teiste laste juures, sest ema ja P.M vahelised suhted pärast tema tütre suhtes toimepandud kuritegu on halvad. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Oluline on hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Kohtuliku uurimise käigus selgus, et kannatanu ja süüdistava vahel on vaenulikud suhted alates sellest ajast, kui tuli välja kannatanu lapselapse suhtes toimepandud kuritegu süüdistatava poolt. Samuti on kannatanu ja süüdistatava (abikaasad) vahel lahendamata ühisvara (sh kinnisvara) jagamise küsimus. Kõrvutades kannatanu ütlusi ühelt poolt ja süüdistatava seletusi teiselt poolt, peab kohus usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. Erinevalt kohtus väidetust, oli ta kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et T.Z kukkus kodus diivani ees põrandale. Kohtus aga esitas süüdistatav mitmeid teisi versioone, kus ja kuidas võis T.Z kukkuda ning süüdistas kõiki tema provotseerimises. Ilmselge on süüdistatava soov ennast õigustada, tema umbmäärased seletused jäävad paljasõnalisteks. Ei oma tähtsust süüdistatava poolt kohtuistungil väljatoodud erinevad asjaolud pooltevaheliste varasemate konfliktide kohta. Süüdistatava väide, et toas diivani ees on vaip, mistõttu ei saanud kannatanu viga, pigem kinnitab kannatanu ütlusi, kui tema enda segaseid seletusi. Seega süüdistatava ütluste usaldusväärsuses on tekkinud kahtlus ning kohus jätab need tõendite hulgast kõrvale. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud teiste tõenditega, samuti vahetult kohtuistungil veendus kohus kannatanu ütluste siiruses. 18.08.2010.a. õhtul politseis fikseeriti T.Z esinev tervisekahjustus. Järgmisel hommikul oli samasisuline tervisekahjustus fikseeritud traumapunktis. Fikseeritud kehavigastuste iseloom langeb täielikult kokku kannatanu ütlustega. Et selliseid vigastusi on võimalik saada kukkudes, on eluliselt usutav. Harju Maakohtu 25.11.2008.a. jõustunud otsusega on A.U süüdi tunnistatud KarS § 142 lg.2 DZ tütre suhtes toimepandud kuriteos ja § 121 järgi – TZ suhtes toimepandud 3 kuriteos. Seega on eluliselt usutav, et süüdistatav tekitas kehavigastusi kannatanule, sest ta on varem seda juba teinud. Seega tegu – kehaline väärkohtlemine - on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Tegu sisaldab KarS § 121 koosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole, süüdistatav ei ole kahetsust avaldanud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust: kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud raske või ulatuslik. Süüdistatav omab kindlat sissetulekut. Kohus asub seisukohale, et 25.11.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole vastavuses süü suurusega ja karistuse mõistmise eesmärkidega. Karistuse mõistmine 18.08.2010.a. toimepandud teo eest ei tohi olla kättemaksuks varem toimepandud tegude eest ning karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava terviseseisundit ja asjaolu, et A.U on 84-aastane. Kannatanu soov karistada süüdistatavat vangistusega tuleneb pooltevahelisest vihavaenust ja soovist kätte maksta DZ tütre suhtes toimepandud tegude eest, kuid kannatanu arvamus süüdistatava karistamise kohta ei ole kohtule siduv ning ei vasta süü suurusele. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175, 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.U KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, so arvestades päevasissetulekut 8,61 eurot, 430,50 (nelisada kolmkümmend ja 50s) eurot. Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedpankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „A.U, 1-11-2711, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 25.11.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Välja mõista A.U-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot, kaitsjatasu 460,21 eurot ja kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 1,05 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või 4 Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „A.U, 1-11-2711, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 31.oktoobril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: