) § 224 lg 2 järgi (Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteoasi 2602,12,004123) Menetlusalune isik I.T, isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht, töökoht ESKO AGRO OÜ traktorist, väärtegude eest karistamata Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg 20.juuni 2012.a. nr varem RESOLUTSIOON 1. I.T süüdi tunnistada
rahatrahviga 25 trahviühikut so
) §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 sätteid. Toimepandu on kvalifitseeritud
mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused I.T on 20.juunil 2012.a. toimunud kohtuistungil tunnistanud, et olles eelmise päeva õhtul tarvitanud alkoholi, asus ta 20.06. 2012 hommikul juhtima tööandjale – EKSO Agro OÜ-le kuuluvat traktorit, kuna kartis tööst ilma jääda. Tööandjaga helistas temale ja andis telefoni teel tööülesande. Menetlusalune isik ei vaidle vastu alkoholisisalduse tuvastamise tulemusele, kuigi ta ise ei arvas, et võib sõidukit juhtida. Liikluspolitseinik Kristjan Varindi otsusega on menetlusalune isik
lg 2 p 2 alusel kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus on ilmnenud alkoholilõhn sõidukis ja juhi suust, mis annab aluse arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära(tl.5). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 20.06.2012 (tl.6) on tõendatud, et I.T poolt väljahingatavas õhus oli 20.06.2012 kella 08.44 ajal indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr. A111166 näidu kohaselt alkoholi 0,36 mg/l , muu joobeseisundile viitava tunnusena on märgitud viimase 24-tunni sündmuste mittemäletamine. Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST MK IV ARAF-0015 on mõõdetud alkoholisisaldus 0,32 mg/l, arvestades mõõtemääramatust 0,05 on lõplikuks tulemiks 0,27 mg/l. Kuna I.T poolt toimepandud väärteo asjaolud olid selged, ei pidanud kohus vajalikuks avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja – politseiametnik Tarvo Sääliku ütlusi. Vastavalt
lg 11 p 2 on juhil keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tulenevalt
lg 1 on joobeseisund liiklusseaduse tähenduses muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht osundatud paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt muuhulgas juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus on seisukohal, et I.T on süüdi
mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. Menetlusaluse isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isiku süü on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus. 2
lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii rahatrahvi kui arestiga. Kuna I.T ei ole varem süütegusid toime pannud, ei pea kohus põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi. Trahvi võib tulenevalt KarS § 47 lg 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. I.T-le kohaldatava rahatrahvi suuruse määramisel võtab kohus arvesse, et isikut ei ole varem karistatud ning ta on avaldanud kahetsust toimepandu suhtes.
lg 2 sätestab alkoholisisalduse piirid mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus – 0,25-0,74 mg/l – I.T puhul oli see alumise piiri lähedane (0,27 mg/l), seega tema süü ei ole suur. I.T töötab OÜ-s EKSO Agro traktoristina ja saab tema enda sõnul miinimumpalka. Eeltoodud asjaoludel ning arvesse võttes, et kohaldatav karistus ei pruugi avaldada soovitud mõju, kui osutub isikule ülejõukäivaks, määrab kohus I.T-le rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Kohtu hinnangul ei tingi ka õiguskorra kaitsmise huvid antud juhul rangema karistuse määramist, sest antud eesmärki silmas pidades on oluline pigem karistuse vältimatus. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse isiku kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. I.T oli kinni peetud 20.06.2012 kell 8.44 (tl.3) ning vabastati samal päeval pärast väärteoasjas kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Seega ei väldanud tema kinnipidamine 24 tundi, mistõttu kohus ei arvesta tema kinnipidamist karistuse hulka. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.