S § 66 lg 1 ja 3 ja mõistis karistuse täitmise ositi kolme kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 136 eurot kuus. APELLATSIOONI SISU Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus, et toimuks igakülgne kohtulik uurimine üldmenetluses. Süüdistus on R.F-ile esitatud selles, et ta lõi kannatanut kolm korda lahtise käega näkku, tekitades füüsilist valu. See süüdistus on vaid osaliselt tõene, sest teda rünnati rusikalöökide seeriaga, millega tabasid viis-kuus lööki, sealhulgas kolm kuni neli väga tugevat lööki parema lõualuu ja ninaluu pihta. Kohtuotsuses on öeldud, et kannatanu kallutas ennast eemale, tegelikult ta aga paiskus löökidest eemale. Löögid põhjustasid parema alumise lõualuu nihkega murru, ninaluu murru ja parema alumise purihamba purunemise, mis tuli haiglas eemaldada. Rünnakuga tekitatud traumad tehti traumapunktis kindlaks, järgmisel päeva tehti operatsioon ja paigaldati nihkunud lõualuusse klambrid. Tervis pole siiani taastunud. Arstlik ekspertiis on kindlaks teinud, et rünnaku tagajärjel on tekkinud püsiv tervisekahjustus. Õiglane oleks, et tema ravikulud katab kahju tekitaja. Kannatanu leiab, et turvakaamera salvestisest võib detailsel vaatlusel tuvastada kahte väga tugevat lööki. Selle salvestise osa kohta oleks vaja teha kohtuekspertiisi analüüs. Teiselt salvestiselt on näha, et tema nina on kõveraks löödud ja verine ning et käes olev taskurätt on verine. Telefonikõnes politseile konstateeris ta, et lõualuu on sisse löödud. See tõendab, et ta palus abi politseilt ja oli abitus seisundis. Prokurör Medvedev ei selgitanud talle piisavalt lühimenetluse iseärasusi, kui ta oleks neist teadlik olnud, poleks ta lühimenetlusega nõustunud. Kohe pärast rünnakut fikseeris ta ründaja auto numbri ja helistas lühinumbrile 110. Ründaja tankis vahepeal autot ja käis ka tanklaruumis sees. Pärast väljumist tahtis ta ära sõita. Ta ütles, et helistas politseile ja palus kohale jääda. Ründaja püüdis aga ära minna. Seepeale palus ta eemalduda autost tankla kõrvale. Sellega võis ründaja tekkida mulje, et ta on agressiivne. Tegelikult ei olnud tal mingit ründamissoovi, sest oli niigi jõuetu, teisalt on ta ründajast ka tunduvalt väiksem. Ta tahtis ründajaga kuni politsei tulekuni vestelda, kuid tema tuli talle lähemale ja kordas noh löö .. löö. Ta püüdis meest tõugata, see ebaõnnestus ning pärast seda tabas teda veel mitu lööki, üks parema meelekoha piirkonda, mispeale ta seina najal istuli vajus. Kummaliseks peab kannatanu prokuröriabi seisukohta, et kannatanu löömine bensiinijaama kõrval ei olnud õigusvastane tegu. Kannatanu leiab, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne võrreldes tekitatud vigastustega ja tervisekahjustustega ning apellant eeldab, et ravikulud katab süüdistatav. Prokurör leiab apellatsioonivastuses, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Seadus ei näe ette kannatanu nõusoleku küsimist lühimenetluse kohaldamiseks. Prokurör märgib sedagi, et käesoleva kriminaalasja raames ei saa ka kriminaalasja uuesti esimese astme kohtus arutades selgitada välja tervisekahjustuste tekitamist J. Ivankini poolt kannatanule, kuivõrd selles episoodis on kriminaalmenetlus lõpetatud 15.12.2011.a prokuratuuri määruse alusel, seda määrust ei ole vaidlustatud, määrus on jõustunud. Prokurör märgib, et kannatanu poolt 2 apellatsioonis kirjeldatud kuritegu ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks. Kannatanul oli võimalus oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust vaidlustades, kuid kannatanu seda õigust ei kasutanud. Teised kohtumenetluse pooled ei ole apellatsiooni kohta oma seisukohti avaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja sellele prokuröri poolt esitatud vastusega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellant taotleb kriminaalasja esimese astme kohtule uueks, üldmenetluse korras arutamiseks saatmist. Taotluse rahuldamiseks puudub aga seaduslik alus. Vaidlusalune kriminaalasi oli maakohtule saadetud arutamiseks üldmenetluse korras. 11.04.2012.a toimunud kohtuistungil edastas aga prokurör kohtule süüdistatava taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Taotlus oli kooskõlas
¹ lg 1 sätestatuga ning kohus jätkas seadusele tuginedes kohtulikku uurimist lühimenetluse korras. Nii süüdistatav, kaitsja kui prokuratuur nõustusid lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, mis ongi lühimenetluse kohaldamise aluseks. Kannatanu nõusolek lühimenetluse kohaldamiseks ei ole vajalik (
Kannatanu arusaam oma õigusest kaasa rääkida lühimenetluse kohaldamisel/mittekohaldamisel on tulenenud ilmselt sellest, et käesolevas menetluses on tõusetunud küsimus ka kokkuleppemenetluse kohaldamisest ning seetõttu on kannatanult küsitud sellekohast nõusolekut /tl 61-62/. Kokkuleppemenetluse kohaldamisel on aga kannatanul erinevalt lühimenetlusest, õigus anda nõusolek või sellest keelduda (
Käesolevas asjas tuleb silmas pidada seda, et R.F anti kohtu alla U. La kolmel korral lahtise käega näkku löömises, mis põhjustas U. Lale füüsilist valu.
lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik uurimine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib kohus küll kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kuid süüdistuse laiendamine ja uute faktiliste asjaoludega sisustamine maakohtu poolt ei ole lubatud. Seega ei ole võimalik käesoleva kriminaalmenetluse raames välja selgitada R.F-i süüd kannatanule tervisekahjustuste tekitamises. Teiseks rõhutab kohtukolleegium, et 15.12.2011.a on prokuratuur lõpetanud kriminaalmenetluse U. Lale tervisekahjustamise tekitamise faktis. Seda määrust ei ole vaidlustatud, määrus on jõustunud ning ringkonnakohtul puuduvad igasugused volitused kõne all olevale määrusele hinnangut anda. U. La poolt esitatud tsiviilhagi on maakohtu 29.02.2012.a määrusega jäetud läbi vaatamata, kuivõrd tsiviilhagi põhineb nendel tegudel, mille osas on kriminaalmenetlus lõpetatud, kriminaalmenetluses on võimalik üksnes sellise tsiviilhagi esitamine, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seetõttu kohtulikul uurimisel tsiviilhagi ei arutatud, maakohus oma otsuses enam tsiviilhagi suhtes seisukohta ei võtnud ning tsiviilhagi vaidlustamine apellatsiooni korras enam kõne alla tulla ei saa. Mis puudutab R.F-ile mõistetud karistust, siis kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus karistuse mõistmisel KarS §-s 56 sätestatut rikkunud. 3 Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes
lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.04.2012.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 4 U Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.