← Eesti

1-12-11869/25

Toimik nr 1-12-11869 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11869 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.T tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.04.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.T, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt E.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 eurot, ning käibemaks 7,20 eurot). Välja mõista E.T-lt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. E.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1

(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 02.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.01.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 121, § 263 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algus 28.06.2012 ja lõpp 27.10.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.02.
  2. Kinnipidamisasutusest E.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. E.T kohta esitatud taotluses on märgitud plaanitavaks elukohaks xxx. Vestluses sellel aadressil elava venna xx xx selgus, et vend ei anna kinnipeetavale sellel pinnal elamiseks mingeid väljavaateid. E.T puudub Rahvastikuregistri andmetel elukoht, tema elukohaks on xxx. Isikul on elamisloakaart kehtivusega kuni 17.10.
  3. Peale mööblitisleri eriala omandamist töötas xxx. Kokku ametlik tööstaaž umbes 14 a. On töökogemus masinisti ja puuseppa erialal. Eelmisel vangistuse ajal omandas keevitaja ja koostelukksepa eriala, ning töötas keevitajana. Riigikeelt isik ei valda. Majanduslike küsimustega varem ei ole tegelenud, sellega tegelesid perekonnaliikmed. Varasemalt on toime pannud vägivallakomponendiga varavastaseid kuritegusid. E.T on kasutanud alkoholijoobes seisundis agressiivset käitumist ning vägivalda. Isik teadvustab endale, et kõik tema probleemid tulenevad alkoholist. Väidab, et alkoholi tarvitab harva. Tavaliselt käitub normaalselt, oskab probleeme lahendada vestluse kaudu. Isik on alkoholjoobes impulsiivne. Varasemad kuriteod näitavad, et isik võib ohtlik olla alkoholijoobes ning ohus on isikud, kes kuuluvad tutvusringkonda. Teadvustab olemasolevaid probleeme, kuid puudub oskus või piisav tahe ennast muuta. Vangla toetab E.T tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema resotsialiseerimist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht. E.T kohta esitatud taotluses on märgitud plaanitavaks elukohaks xxx. Vestluses sellel aadressil elava venna xx xx -kinnipeetava vennaga selgus, et vend ei anna kinnipeetavale sellel pinnal elamiseks mingeid väljavaateid. Ta ei soovi toetada materiaalselt kinnipeetavat, kuna seoses E.T käitumisega puudub tal igasugune kindlus selle suhtes, et kinnipeetav muutusi elus plaanib ja normaalselt elama hakkab. Vend selgitas vestluses, et ta ei soovi suhelda E.T-ga, kuna kinnipeetava käitumine on aastaid püsinud sama - ja nimelt elab ülalpeetava muretut elu, annab lubadusi, mida niikuinii ellu viia ei kavatse. Seega puudub E.T toetav positiivne suhtlusring. E.T-le ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. E.T puudub Rahvastikuregistri andmetel elukoht, tema elukohaks on xxx. Tal on määratlemata kodakondsus ja elamisloakaart kehtivusega kuni 17.10.
  4. Karistusregistri andmetel on E.T alates 1982.aastast rikkunud seadust. Tema kuritegelik käitumine on sellest ajast muutusteta. Ühel korral on E.T olnud määratud kriminaalhoolduse alla, kriminaalhooldusametniku hinnangul E.T ei takistanud oma käitumisega kriminaalhoolduse teostamist. Karistusaja lõpp 27.10.
  5. E.T avaldas, et pärast ennetähtaegset vabastamist lähen elama oma sugulaste või tuttava ema juurde. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja leidis, et alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kuigi Viru Vangla poolt 27.03.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvan siiski, et E.T vabastamine ei ole õigustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja 2
(4)täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS §75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine E.T välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. E.T on varasemalt viiel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta 4 korda. Varasemalt kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades toimepandud kuritegude raskust ja tehiolusid, mh vägivaldsust, on prokuratuur E.T ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Leiab, et toimepandud isikuvastase, avaliku korra vastase ja varavastase kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leiab, et E.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud kahel korral raske isikuvastase kuriteo eest (1993 aastal 10 aastase vangistusega, 2004 aastal 6 aastase vangistusega) ja varavastaste kuritegude (muuhulgas korduvad röövimised) toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise, varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja relvana kasutatava muu eseme ähvardusega. Isikut on varasemalt vabastatud tingimisi enne tähtaega (2008.a.), kriminaalhooldusel takistas oma käitumisega kriminaalhoolduse teostamist ning peale katseaja möödumist jätkas kuritegevust pannes toime uued kuriteod (sealhulgas kehalise väärkohtlemise). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-9) on näha, et kinnipeetavat on 2 korral karistatud väärteokorras avaliku korra rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Ühegi taasühiskonnastava tegevusega kinnipeetav hõivatud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab E.T-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. 3
(4)E.T on elamisloakaart kehtivusega kuni 17.10.2013. Vabanedes puudub E.T kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal E.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Vabanedes ei ole E.T kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades E.T poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad I astme isikuvastased ja varavastased kuriteod) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba enne tähtaega 2008 aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist pani toime uued samalaadsed kuriteod (kehalise väärkohtlemise, varguse ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja relvana kasutatava muu eseme ähvardusega), mis näitab, et varasemast karistusest ei teinud kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi. See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba neljal korral vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.T temale Viru Maakohtu 21.01.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.