lg 1 Kaebuse esitaja F.D (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht AS UM) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Korrakaitsepolitseiosakond, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalituse 21.03.2013.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2230,13,009099
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot. 3. Võimaldada F.D tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul s.o 20 (kakskümmend) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 66 trahviühiku ulatuses, s.o 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot. Kaebuse esitaja palub vähendada määratud rahatrahvi summat, kuna kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tekitas raske majandusliku olukorra. Saab aru oma eksimusest ja tunnistab, et on rikkunud seadust. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et liiklusjärelevalve eesmärk on vähendada liikluses vigastatute ja hukkunute arvu. Euroopa Komisjoni soovituse kohaselt on turvavarustuse mittekasutamne, mootorsõiduki joobes juhtimine ja lubatud sõidukiiruse ületamine on kolm kõige rängemat liiklusnõuete eiramist. Turvavöö on lihtsaim ja odavaim lahendus õnnetuse korral vigastuste vältimiseks. Alates 2006.a on turvavööde kinnitamine kohustuslik kõigis sõidukites kogu Euroopa Liidus. Enne sõidu alustamist on juhil kohustus kontrollida, et kõik reisijad on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö kinnitamine ei mõjuta sihtpunkti jõudmise aega. Turvavööta kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastete, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid isikuid. Ka väikesel kiirusel on kokkupõrkel inimesele mõjuvad jõud piisavalt suured, et vastu esiklaasi paiskudes tõsiseid vigastusi kaasa tuua. Oluline on teadvustada, et laste turvavarustus on mõeldud lapse elu ja tervise päästmiseks. Autos turvavöö või vastava turvavarustuse abil kinnitamata laps võib viga saada juba järsu pöörde või äkkpidurduse korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et F.D karistamine
Palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud F.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) kohaselt juhtis F.D 21.03.2013.a kell 21:22 Kehra mnt 6, Kose vallas, Harju mk mootorsõidukit Mitsubishi Galant (registreerimismärk/tehasetähis XXX), milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus esiistmel istuval reisijal süles. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 7, § 33 lg 11 p 4, § 36 lg 6 2 ning pani toime
lg 1.
Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.
lg 11 p 4 kohaselt juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta
lõike 4 või
lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.
lg 6 kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. Kaebajat on karistatud
lg 1 rikkumise eest.
lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et tekkis olukord, kus oli vaja last transportida, kuid lapse turvatool oli jäänud lapse isa autosse. Saab oma õigusrikkumisest aru ja tunnistab oma süüd. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on F.D tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ütlusest ning kaebusest nähtub, et ta mõistab oma rikkumist. Karistusregistri andmete kohaselt on isikut väärteokorras varem karistatud ühel korral. F.D-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja F.D-le
Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine
S § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt F.D ei oma suurt sissetulekut, samuti maksab eluaseme laenu. Kohus on seisukohal, et F.D sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul s.o 20 (kakskümmend) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.