← Eesti

1-13-4103/4

Obsah (4)§ 180§ 318§ 175§ 2565

Kriminaalasi nr 1-13-4103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4103 (13250100739 ) Kohtukoos

§ 180

lg3 alusel vabastada D.Z arvestatud kaitsjatasu 108,00 euro tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. 7. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (

§ 318lg 3 p 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. 2 Kriminaalasi nr 1-13-4103 Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsiooni tähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus D.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, juhtis 29.04.2013.a kella 00.25 paiku xxx sõiduautot Mitsubishi Galant r/n: xxxxxx, olles ise alkoholijoobeseisundis, mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 800 nr 80-005399 alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,24 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,12 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani D.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus D.Z-ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli

(4)kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatav D.Z andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub ennast osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest ja määrata sundraha tasumise ositi 10 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et D.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. D.Z karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava D.Z vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkend – ei ole kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks

§ 175

lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i.

§ 2565

lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, 3 Kriminaalasi nr 1-13-4103 so. 240,00 euroni.

180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse.

§ 180lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu mis

§ 180lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt.

D.Z-ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 108,00 eurot (sisaldab käibemaksu).

§ 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. D.Z omandab xxx, seega temal iseseisev rahaline sissetulek puudub. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 240 EUR-i. D.Z on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. D.Z on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada täielikult arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.