Obsah (4)

§ 63§ 69§ 56§ 68

Väärteoasi nr.4-13-2623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2623 Kohtukoosseis Kohtu

§ 63

lg 1 alusel arest 6 (kuus) päeva.

§ 69

lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 12 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata U.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. Vabastada U.S kohtusaalist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 02.05.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1305110 selle kohta, et U.S 01.05.2013.a. kell 23.56 Harjumaa Tallinn Tedre 56 Nõmme tee- Sõpruse pst liikus Sõpruse pst suunas juhtis mootorsõidukit juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST seeria nr ARAF-0031, taatlemistunnistuse nt TTRC-12-

1. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõidukijuhtimise õigust, olles eelnevat Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud. U.S rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 02.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik U.S kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Ütluseid asja kohta ei andnud, kirjutas lihtsalt protokolli, et on saab protokollist aru. Eraldi ei andnud asja kohta ütlusi, keelgi ei küsinud. Arvas, et ei ole purjus, kuid oli teadlik, et on tarvitanud alkoholi. Kahetseb väga ja saab aru, et rooli ei oleks tohtinud ka kainena minna, kuna juhtimisõigus puudub. Tarvitas nii lahjat- kui kanget alkoholi. Töötab ametlikult ja ülapidamisel on alaealised lapsed, mistõttu palub aresti mitte mõista. Palub karistada rahatrahviga ja on nõus tegema ka üldkasuliku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et U.S ´ ut tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohtuväline menetleja möönab, et isikut ei ole menetlusaluse isikuna eraldis ülekuulatud, kuid ei saa sundida andma ütlusi ja ka protokollis võib isik anda ütlusi. Tõepoolest ei nähtu, et isik ei oleks tahtnud anda sisulisi ütlusi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga ( t lk.4, 4a); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et isikul kehtivaid juhilubasid ei leitud ( t lk.4); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( tlk. 6, 6a); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk.11); teatisega ( t lk.9-10) ning toimiku teiste materjalidega. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks (tõendiks), ei saa lugeda ütlusi ( tutvunud, ei nõustu, pole süüdi, pole nõus rikkumisega) sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Kuigi seadus ei määra, milline peab olema menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, tuleks anda isikule võimalus anda omakäeliselt ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Väärteomenetluse seadustik §-s 56 ei räägita mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta". Sama kehtib Väärteomenetluse seadustiku § 65 kohta. Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites nt 3-1-1-100-
2. Käesoleval juhul kõrvaldas kohus kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt tehtud rikkumise ning andis isikule võimaluse anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi sisuliselt. 2 Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. U.S ´ule karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.S ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.S ´ut ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. U.S ´u kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel U.S ´ ule peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. U.S näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt U.S suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, arvestades, et isikut varem arestiga karistatud ei ole. U.S taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-8708). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. U.S ´ut ei ole varem karistatud samalaadsete väärtegude eest, isikul on olemas kindel elukoht ja töökoht, mistõttu leiab kohus, et U.S suhtes on võimalik kohaldada

§ 69sätteid ning tema karistus, s.o.

arest asendada üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul leiab kohus, et U.S arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada ka karistuse, s.o. aresti asendamine üldkasuliku tööga ning U.S suudab vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kuigi menetlusalune isik on olnud kinni peetud väärteomenetluse käigus 02.05.2013.a. kella 00.15 kuni 02.05.2013.a. kella 12.50, siis kohus seda ei arvesta karistusaja hulka, kuivõrd

§ 68lg 2 järgi arvestatakse 1 arestipäevaks 24 tundi kinnipidamist.

Käesoleval juhul ei olnud U.S kinnipeetud 24 tundi, vaid vabastatakse varem. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63, 69; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3