4-11-4881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4881 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistu

§ 227lg 3 järgi karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis

1. veebruar 2012.a. Asjaolud, menetluse käik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs 27.11.2011.a. otsusega väärteoasjas 2302, 11, 017203 (liiklusseaduse § 227 lg 3) määrati F.F-ile 1 KarS § 56 lg1 ja 48 lg 1 aluse Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Otsuse kohaselt F.F juhtis
2. novembril 2011 kell 18.04 Kuusalu vallas, Harju Maakonnas Tallinn- Narva tee 49 km mootorsõidukit, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h tunnis, sõites kiirusega 138 +/- 5 km/h (suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h.) Nimetatud otsuse peale esitas F.F kaebuse Harju Maakohtule. Esitatud kaebuse kohaselt vaidlustatakse otsus kaebuse liigi ja määra osas. Väärteoasjas kogutud materjalid on puudulikud, rikkumise kirjeldamisel on jäetud märkimata, millistel asjaoludel rikkumine toime pandi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et rikkumine toimus liiklusohutuse huvides ning selleks, et mitte seada ohtu enese ja teiste kaasliiklejate elu ja tervist, kuna sõidukiiruse ületamine toimus möödasõidul. Kuna pimeduse ja halva nähtavuse tõttu ei olnud aru saada, et ühes sõidusuunas liigub ilma ohutut pikivahet hoidmata mitu raskeveokit, pidi kaebuse esitaja manöövri ohutuse huvides paratamatult ületama sõidukiirust. Kaebuse esitaja leiab, et etteheited on põhjendamatud ka eelmiste väärteokaristuste eest kohaldatud rahatrahvi suhtes, kuna tal on 2 ja mitte 3 kehtivat karistust. Kaebuse esitaja on üle 1 aastase perioodi jooksul olnud registreeritud ametlikult töötuna, tema ülalpidamisel on 1 alaealine laps. Kaebuse esitaja elab Tartust 20 km kaugusel, kuid ta on kohustatud hooldama oma Tartus elavat invaliidsusgrupiga eakat ema. F.F taotleb otsuse tühistamist ja kergema karistusena rahatrahvi määramist. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta oli teise sõidusuuna peal ning peale tema ületas veel kolm autot kiirust. Sõidukis viivis peale tema veel kaks inimest. Erinevalt kaebuses nimetatust ei olnud tegemist möödasõiduga, vaid möödumisega pärisuunavööndi kaudu. Miks tuli sellisel kiirusel mööduda, ei mäleta, teised autod olid nii taga kui ees. Eestis võib see olla suur kiirus, aga seal, kust kaebuse esitaja tuleb, on see tavaline kiirus. Eelmised rahatrahvid jäid kuni kohtuistungini tasumata rahaliste probleemide tõttu. Kaebuse esitajal ei olnud varem võimalust tööle minna, nüüd on. Seoses koduste probleemidega on lisakulutusi. Kaebuse esitaja kaitsja asus seisukohale, et selline tegevus võib olla ohtlik 20 aastat vana kaherattaveolise autoga, kuid mitte sellisega, millist juhtis kaebuse esitaja. Tagant lähenesid autod, ei olnud kuhugi kõrvale ära minna. Kui selline olukord juba on, tuleb manööver lõpetada. Kaebuse esitajal ei ole nii palju rikkumisi kui otsuses nimetatud. Juhul kui kohus jääb karistusliigi juurde, 2 palub juhtimisõigus ära võtta mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegemist oli pimeda aja ja halva nähtavusega. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamist mingite manöövritega liiklusseadus ei luba. Antud kiiruse puhul võib sõiduki pidurdusmaa ulatuda kuni 400 meetrini. Otsuse tegemisel on arvestatud asjaoluga, et isikut on varem samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Rikkumiste toimepanemise jätkumine näitab, et isik on jätkuvalt enesele ja teistele ohtlik. Isik, kellele on teada asjaolu, mille tõttu on vajalik juhtimisõigus, peaks valimaa just sellise sõidustiili, mis aitaks säilitada soodsa olukorra. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kohtuistungil avaldatud tunnistaja ütlused ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. V™S –s § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemine tuvastamist ei leidnud. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

207 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 263lg 2 kohaselt on karistus määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja kohtuistungil avaldatud tunnistaja Neeme Tominga ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 04. novembril 2011 kell 18.04 ületas F.F-i poolt juhitud sõiduauto Audi reg nr XXX Tallinn-Narva mnt 49 km-l kiirust 138+/- 5 km/h, alas kus oli lubatud sõidukiirus 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Lubatust kiiremat sõitmist on möönnud ka F.F ise. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. F.F-i ütluste kohaselt sai ta aru, et sõidab lubatust suurema kiirusega, ta ei vaadanud sõiduki liikumiskiirust, vaatas peale möödumise alustamist, kui oli kiiruse juba alla võtnud. Tema käitumises on tuvastatava nii voluntatiivne kui ka intellektuaalne element ning seega täidetud teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuistungil avaldatud kaebaja ja tema kaitsja seisukohtadest ilmnes, et kaebaja suhtub liiklusreeglitesse lugupidamatult ega adu, et need on kehtestatud kõikide liiklejate kaitseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja juhitud auto on uus ja neljarattaveoline ning seega eeldatavalt lühema pidurdusteekonnaga, ei ole mingil viisil õigustuseks kiiruse ületamisele. Liikluses on lisaks kaebuse esitajale ka teised sõidukid, millede juhid on manöövrite kavandamisel õigustatud eeldama kaasliiklejatelt mõistuspärast liikumiskiirust. Sõiduki liikumiskiiruse kindlakstegemiseks ja lubatud kiiruse järgimiseks on sõidukil spidomeeter, uuematel sõidukitel sageli juhi abistamiseks ka püsikiirusehoidja. Spidomeetri mittejälgimine juhi poolt ei ole vabandatav. Kaebuse esitaja kaitsja seisukoht, et F.F pidi kiirust ületama seetõttu, et tagant lähenesid autod ning polnud kuskile ära minna, ei ole õige. Vaidlus puudub selle üle, et rikkumise toimepanemise kohas oli pärisuunavööndis liikumiseks kaks sõidurada ning parempoolne sõidurada oli hõivatud.

§ 45

lg 8 kohaselt kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Seega oli kaebuse esitajal täielik õigus vasakpoolse sõiduraja kasutamiseks. Kuivõrd tagant tuleval sõidukil on 3 võimalik kohandada oma liikumiskiirust vastaval eessõitja omale, ei olnud erinevalt F.F-i kirjeldatust, tegemist liiklusohtliku olukorraga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et sõidukiiruse ületamist mingitel manöövritel liiklusseadus ei luba.

§ 227

lg 3 sätestatud rikkumise eest on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule on karistuse liik – juhtimisõiguse äravõtmine on valitud õigesti. F.F on karistatud 07.07 2011 toimepandud teo eest

§ 227lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot ning 05.

septembril 2011 toime pandud teo eest rahatrahviga 120 eurot. Käesoleval juhul on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine toime pandud 04. novembril 2011 ning see on kvalifitseeritud juba

§ 227lg 3 järgi.

Seega muutuvad rikkumised suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul raskemaks ning eelnevalt määratud karistused ei ole mõjutanud isikut uusi rikkumisi mitte toime panema. Isikule määratud rahatrahvid on tasutud, kuid seda nähtuvalt kaebuse esitaja esitatud maksekorraldustest alles kohtuistungi toimumise päeval. Kaebuse esitaja esile toodud perekondlikud asjaolud ei ole aluseks karistuse liigi ega määra muutmisele. Isik on teadlik asjaolust, et tal on perekondlikud kohustused, mida on lihtsam täita juhtimisõigus omades. Seda hoolikamalt tuleb tal liigeldes valida käitumisviis, milline võimaldab juhtimisõigust igal juhul säilitada. Karistuse määramisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimetatut on kohtu hinnangul üldiselt õigesti arvestatud. Kohtuväline menetleja on lähtunud karistuse määra valimisel sanktsiooni keskmisest määrast. Vaidlustatava lahendi kohaselt on karistuse määramisel lähtutud muuhulgas asjaolust, et isik omab kolme kehtivat karistust. Karistusregistri väljavõttest nähtub kahe varasema karistuse olemasolu. Nimetatud asjaolu arvestades tühistab kohus kaevatava otsuse osaliselt karistuse määra osas ning teeb selles osas uue otsuse mõistes

§ 227lg 3 alusel karistuseks või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks.

Väärteomenetlusõiguse rikkumisi kohus ei tuvastanud. V™S § 30 lg 1 nimetatud alustel väärteomenetlus lõpetamisele ei kuulu. Ingrid Kullerkann Kohtunik 4