) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja L.H, ik. XXX, Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L.H kuriteos
2.
lg 1, 3 alusel jätta L.H’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui L.H 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata L.H katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3.
Prokuröri poolt kohtus `ile nõutud karistus:
j är gi k vali fitseer itava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et L.H kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg1 alusel võtta L.H’ ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Menetluskulude osas palub vabastada osaliselt nende tasumisest ja kui võimalik siis tasumisele kuuluv osa määrata tasumisele ositi 10 kuu jooksul. Ta ei tööta hetkel, pensioni suurus on 130 eurot. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus on vastavuses
§-s 56 sätestatuga. L.H on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab L.H süüdi kuriteos
Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – L.H suhtes tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub otsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. A. Kostjutšenkolt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale Andres Tamm on süüdistatava L.H kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses osalemise eest kokku 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav L.H XXX Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 217.50 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. L.H on oma süüd tunnistanud 3 1-12-4277 ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.H-ni võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.