← Eesti

1-12-11511/4

Kriminaalasi nr 1-12-11511 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Alla Lašmanova sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör M

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus T.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud vargusi süstemaatiliselt, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 28.augustil 2012.a kella 15.45 paiku Tartumaal Ujula tn 2 asuvast Tartu Tarbijate Koperatiivile kuuluvast kauplusest Konsum ühe paki žilettiterasid „Gillette mach 3 turbo“ väärtusega 12,78 eurot, pannes kauplusest võetud kauba jaki taskusse ja läbis seejärel kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi T.F-i mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Sellega pani T.F toime KarS § 25 lg 1,2-§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1,

199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale T.F-i karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära (üks päevamäär on 3.20 eurot) s.o kokku 160 eurot. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust tasub T.F 10 võrdses osas, s.o 16 euro kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub T.F-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses ning kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et T.F-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. T.F-i puhul on tegemist 80% ulatuses töövõimetu isikuga, kelle ainsa sissetuleku moodustab 210 euro suurune pension. Pensionist peetakse kinni varasemaid rahalisi kohustusi ja talle jääb igakuiselt elamiseks 130 eurot. Ta elab koos emaga, kes on samuti invaliidsuspensionär. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine võib ta panna raskesse majandusklikku olukorda, arvestades ka kokkuleppekohast rahalist karistust, ja nende tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et eeltoodu alusel on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine pikema tähtaja jooksul soovi korral osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.F KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus viiskümmend

(50)päevamäära, s.o ükssada kuuskümmend
(160)eurot riigituludesse. KarS § 66 alusel määrata, et T.F on õigus tasuda rahaline karistus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul tasudes igakuiselt kuusteist
(16)eurot riigituludesse. KrMS § 180 alusel välja mõista T.F-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kolmkümmend
(30)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend
(20)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et T.F on õigus tasuda väljamõistetavad menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  2. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number 1-12-11511 ning süüdimõistetu nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.