1-12-10447/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-10447 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi S.D süüdistus KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav S.D § 423 lg 1 järgi elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 10.02.
3. a Kaitsja vandeadvokaat Tambet Laasik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.D KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 560 (viissada kuuskümmend) eurot. S.D-le kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada viivitamatult. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi kulud 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot 60 senti, kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) eurot, liiklustehnilise ekspertiisi tasu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot 97 senti, postikulu 6 (kuus) eurot 38 senti ja toimikust koopia tegemise kulu 65 1 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 1695 (üks tuhat kuussada üheksakümmend viis) eurot 60 senti tasumisele ositi 12 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on S.D kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot 30 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
4. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
5. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu S.D süüdistatakse selles, et tema 12.01.
6. a kella 20.18 paiku juhtides Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee 11,5-ndal kilomeetril mootorsõidukit BMW reg nr XXX suunaga Tartu poole, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid ning teostades möödasõitu samas suunas liikunud mootorsõidukist BMW reg nr XXX , ei veendunud möödasõidu ohutuses, mille tõttu möödasõidu lõpetamisel kaotas sõiduki üle kontrolli, sõiduk kaotas vastassuunavööndis juhitavuse ning põrkas kokku Viljandi suunas oma suunavööndis otse liikuva mootorsõidukiga Volkswagen Jetta reg nr XXX , mida juhtis V.H. . Kokkupõrke tagajärjel paiskus tema poolt juhitavast mootorsõidukist BMW reg nr XXX läbi juhi taga asuva küljeakna kaudu välja, tagaistmel istunud sõitja L.M. (7 a). Liiklusõnnetuse tagajärjel tuvastati mootorsõidukis BMW reg nr XXX tagaistmel istunud ja nõuetekohase turvavarustusega kinnitamata sõitjatel järgmised vigastused: L.M. – peaajupõrutus, kõvakelmepealne verevalum vasakul otsmiku piirkonnas, otsmikuluu murd vasakul, mõlema silmakoopa ja koljupõhimiku murrud ning kopsude põrutus, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse; L.K. – parema sarnaluu nihkumisega murd, nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse parema silmakoopa piirkonnas, millised vigastused ei ole eluohtlikud 2 ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat; K.H. (10 a) – pea, kõhu ja parema reie põrutus, millised vigastused põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. Liiklusõnnetuse tagajärjel tuvastati mootorsõiduki Volkswagen Jetta reg nr XXX juhil V.H. l järgmised vigastused: vasaku põlvekedra lahtine murd, vasaku küünarluu murd, vasaku jala Lisfranci ehk kannapöialiigese nihestus, rindkere põrutus, vasaku küünarvarre piirkonna rebimishaav, haavad näol, millised vigastused on põhjustanud raske kehalise haiguse kestusega üle 4 kuu ning sõitjal A.H. järgmised vigastused: rinnaku nihkega murd, nahaalune verevalum ja – marrastused vasakul põlveliigesel ning vasaku põlveliigese põrutus, millised vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Nõuetekohase turvavarustusega olid kinnitamata ka juht S.D ja tagaistmel turvahällis olnud sõitja T.M. . S.D rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees; Liikluseeskirja § 132 p 3 nõudeid, mille kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba; Liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Seega pani S.Doime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Füüsilist kahju on tekitatud V.H. le, A.H, L.K., K.H. ja L.M.. R.H. on tekitatud varaline kahju 958.67 eurot seoses sõiduauto BMW XXX kasutuskõlbmatuks muutumisega. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 80 päevamäära ulatuses s.o. 560 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.D süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 3 KrMS § 306 lg 61 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada muuhulgas küsimus kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. S.D-le kokkuleppes karistuse küsimusel on arvestatud teiste karistust mõjutavate asjaolude hulgas ka sellega, et pikk menetlusaeg on aluseks karistuse kergendamisele, mistõttu on valitud kergemaliigilisem alammäärale lähedane karistus. Eeltoodud põhjusel nõustub kohus poolte poolt kokkulepitud karistuse liigi ja määraga. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 249.60 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi tasu 162.97 eurot, kohtuarstlike ekspertiiside tasud kokku 796 eurot, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 65 senti, postikulu 6.38 eurot. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes neid vähendada või võimaldada tasuda ositi. Kaitsja leidis, et menetlukulusid tuleks vähendada ka seetõttu, et menetlus on kestnud nii pikka aega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamiseks puudub alus. S.Döötab Soome Vabariigis, töötasu on ca 1200 eurot kuus. Käesoleval ajal S.D sõnul tööandjal tööd anda ei ole ja ta on puhkusel. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, elukaaslane ei tööta. Ta tasub laenumakseid ligi 200 eurot kuni novembrini
7. S.D on töövõimeline noor mees, kellel on olemas töökoht. Oma sõnul oleks ta võimeline tasuma menetluskulusid kuni 200 eurot kuus. Kuigi menetluskulud on suured ning tal tuleb tasuda ka rahaline karistus, on S.D seega pikema aja jooksul võimeline need tasuma. Pikk menetlusaeg ei ole tekitanud S.D-le täiendavaid menetluskulusid, mistõttu ei pea kohus võimalikuks ka sellel põhjusel menetluskulusid vähendada. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib S.D-le ilmselgelt üle jõu, tuleb tema maksevõimet ja menetluskulude suurust arvestades anda talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi maksimaalse 12 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4