lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav A.T ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 15.01.2013.a, varem karistatud 6 korda, viimati Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega
lg 2 p 9 järgi vangistus 30 päeva,
alusel vangistusega 20 päeva,
Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva ärakandmist arvestada alates A.T vangistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest vangistuse ärakandmisele. 1
Kohtuistungil süüdistatav A.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Samas selgitas, et rahakotti ei varastanud ta taskust, vaid võttis üles põrandalt ning rahakotis oli 89 eurot, mitte 150 eurot. Võtab õigeks hagi vaid 89 euro ulatuses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Tsiviilhagi tuleks rahuldada vaid õigeks võetud osas. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 26.12.2012 ja 16.01.2013 koostatud kannatanu MG’i ülekuulamisprotokollide kohaselt 26.12.2012 kella 18:30 paiku avastas ta olles Tallinnas Mahtra 1 asuvas Olympic Casinos, et tema jope vasakust välitaskust oli varastatud rahakott väärtusega 10 eurot. Rahakotis oli sularaha 200 eurot, isikutunnistus, juhiluba ja Swedbanki pangakaart kannatanu nimele ning erinevad kliendikaardid. Hilisemates ütlustes on kannatanu väitnud, et rahakotis oli kindlasti 150 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi summas 150 eurot. /t.l 2 – 7, 34 - 38/ • 04.01.2012 koostatud Olympic Casino Eesti AS vastusest päringule, mille kohaselt isik, kes võis varastada kannatanu rahakoti on kasiinosse sisenemisel registreeritud A.T dokumendi alusel. /t.l 11/ • 07.01.2013 koostatud asitõendi (26.12.2012 Olympic Casino) turvakaamera salvestuse vaatlusprotokollist nähtub isik, kes võis kuriteo toime panna. /t.l 21 – 22/ • 15.01.2013 koostatud kahtlustatava A.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitab, et 26.12.2012 läks Olympic Casinosse, mis asub aadressil Mahtra 1, Tallinn. Süüdistatava kõrval istunud meesterahva taskust paistis välja rahakott, mis mingil hetkel kukkus taskust põrandale. Süüdistatav kummardus, võttis rahakoti, pani selle kohe endale tasku ja läks koju. Kodus vaatas rahakoti sisu, seal oli 89 eurot, dokumendid MGi nimele (juhiluba ja ID-kaart). A.T proovis võtta kannatanu pangakaardilt paroolikaardi abil välja sularaha, kuid pangaautomaat võttis kaardi ära. Paroolikaardi viskas kuhugi ära. Rahakoti ja dokumendid on nõus kannatanule tagastama. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Vargusele tõukas asjaolu, et sel päeval mängis kasiinos kogu oma raha maha. /t.l 23 – 27/ • 16.01.2013 koostatud asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt olid vaadeldavateks objektideks MG’i nimele väljastatud ID kaart ja juhiluba ning rahakott. /t.l 32 – 33/ • Harju Maakohtu 24.05.2012 otsus, millest nähtuvalt mõisteti A.T-le 27.02.2012 toimepandud kuriteo eest
lg 2 p 9 järgi karistuseks vangistus 20 päeva,
/t.l 46/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. / tl 43/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.T süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MG´i ütlusi, Olympic Casino Eesti AS vastust päringule, asitõendite vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 24.05.2012 otsuse väljatrükki, teatist keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.T käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega karistatud
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 26.12.2012 toimepandud varguses. Inkrimineeritud kuriteole eelnevalt on süüdistatavat viimase seitsme aasta jooksul karistatud kohtu poolt varavastaste kuritegude toimepanemise eest kuuel korral. Selline järjekindel ja sihipärane käitumine ning süüdistatava karistusandmed näitavad, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta ei võtnud rahakotti kannatanu taskust, vaid leidis põrandalt, aimates, et see võib kuuluda kannatanule. Samas väitis, et ta ei olnud rahakoti omanikus kindel. Kohtueelsel 3 menetlusel on aga süüdistatav selgitanud, et nägi rahakotti kannatanu taskust välja paistmas ja hiljem maha kukkumas, mille järgselt ta selle üles võttis ja ära läks. Sellistest ütlustest kogumis teeb kohus järelduse, et süüdistatav teadis täpselt, kellele see rahakott kuulub. Rahakotti üles võttes ja sellega koju minnes pööras süüdistatav võõra vara enda kasuks. Seejuures ei vaadanud ta rahakotti enne seda kui oli koju jõudnud, samas ei takistanuks miski seda tegemast ka rahakoti üles võtmise kohas. Kohus järeldab süüdistatava käitumisest seda, et süüdistatav ei saanud kannatanu juuresolekul rahakoti sisuga tutvuda, sest kannatanu oleks avastanud rahakoti äravõtmise ja oma asjad tagasi küsinud. Seega teadis süüdistatav vallasasja omanikku ja püüdis seda ära võtta ja vargust lõpule viia viisil, mis välistab varguse lõpuleviimise takistamise. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei tegutsenud juhuslikult tema valdusse sattunud võõra vallasasja omastamise, vaid varguse toimepanemise eesmärgil. Seega süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so
Kohtueelsel menetlusel on MG esitanud tsiviilhagi 150 euro nõudes. Nimetatud summas oli kannatanul oma sõnade kohaselt varguse hetkel rahakotis raha. Süüdistatav on aga kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel selgitanud, et raha oli 89 eurot. Seega on tegemist olukorraga, kus ühe asjaolu kohta on kaks erinevat tõendit erinevatest tõendiallikatest. Samas nähtub süüdistatava ütlustest, et varguse toimepanemise põhjuseks oli asjaolu, et süüdistatav oli kõik oma raha maha mänginud, kannatanu aga mängis kasiinos edasi. Seejuures on kannatanu esialgsel ülekuulamisel väitnud, et varastatud rahakotis oli 200 eurot, pärast süüdistatava ülekuulamist, kus väideti, et rahakotis oli 89 eurot, muutis kannatanu oma ütlusi, vähendades summa 150le eurole. Arvestades aga asjaolu, et kannatanu mängis kasiinos hasartmänge, ei saanud ta igal ajahetkel teada kui palju tal raha kogu mängimise protseduuri jooksul olla võib ja kui palju ta on kulutanud. Kuna kannatanu ütlused rahasumma kohta on erinevad ega ole järjepidevad, süüdistatav on aga kogu menetluse vältel andnud samalaadseid ütlusi varastatud rahasumma kohta, leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda süüdistatava ütlused. Seejuures kuulub tsiviilhagi rahuldamisele TsMS § 440 kohaselt õigeksvõetud hagi osas, so 89 euro osas nii või teisiti. Ülejäänud osas tuleks aga tsiviilhagi eraldi tõendada. Kogu kriminaalmenetluse vältel ei ole aga muid tõendeid peale kahe isiku ütluste kogutud ning ka edaspidi ei ole kohtu arvates muid tõendeid saada võimalik. Seetõttu tuleb lähtuda ka KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb kõrvaldamata jäänud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tekitatud kahjuks tuleb lugeda 89 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas A.T, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on 89 euro ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 89 euro ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 89 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 89 euro ulatuses välja mõista A.T-lt MG´i kasuks. Ülejäänud osas tuleb esitatud tsiviilhagi kui tõendamata jätta rahuldamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 4 puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas on menetletav süütegu toime pandud vähem kui kolme kuu möödudes pärast viimase otsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom. Süüdistatav teatas kohtuistungil, et ta saab 5 päeva pärast tööle, kuid kohus suhtub sellisesse väitesse samuti kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav ei pidanud vajalikuks oma taolist väidet tõendada. Seega saab olla heal juhul tegemist mitteametliku kokkuleppega, mis ei ole siduv ega saa tagada süüdistatava sissetulekuid, mis oleks Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Süüks arvatava teo toimepanemise kohast tulenevalt võib asuda seisukohale, et süüdistataval olemasolevad rahalised vahendid on kulunud tegevusele, mis ei ole esmavajalik, vaid kannab endas lõbustuse eesmärki. Seetõttu, arvestades süüdistataval legaalsete rahaliste vahendite puudumist, tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 6 korda. Kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus, kuivõrd vaatamata mitmel korral karistuse tingimisi kohaldamata jätmisele ja üldkasuliku tööga asendamisele on süüdistatava suhtes kohaldamata jäetud karistused täitmisele pööratud. Ka eelviimase otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal pani ta toime uue varavastase kuriteo ning temale mõisteti liitkaristus. Seega ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele, kuivõrd ta on korduvalt näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistaval viisil. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Peale selle on süüdistatav välja andnud osa kannatanule kuulunud esemetest, mis kohtu arvates samuti mõjutab süüdistatava karistust. Seega peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, suhteliselt alammäära lähedasena. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavaid menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik ning puuduvad igasugused seadusest tulenevad alused osa menetluskulust riigi kanda jätmiseks. Kuivõrd süüdistatava karistusaeg lõppeb enne rahaliste kohustuste täitmiseks sätestatud maksimaalset üheaastast tähtaega, leiab kohus, et välja mõistetava menetluskulu tasumise tähtaja võib määrata KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 sätestatud maksimaalses pikkuses, andes sellega süüdistatavale võimaluse iseseisvalt ja vabatahtlikult välja mõistetavad menetluskulud hüvitada. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.