1-12-1964/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1964 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.N-i (J.N) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.N-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. J.N-ile mõisteti Tartu Maakohtu 31.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ja KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 27.09.2011 ja lõpp 27.03.
7. Tartu Maakohtu 05.04.2013 määrusega jäeti J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et J.N-i varasemat elukäiku arvestades ei ole põhjendatud teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määruse kohaselt on 24-aastast J.N kriminaalkorras karistatud 5 korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti J.N-i suhtes
9. a ning senini tema suhtes kohaldatud meetmetest ei ole ükski suutnud panna teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kolmel korral on J.N-i suhtes kohaldatud KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistuse alternatiivina katseajaga kriminaalhooldust ja ühel korral reaalset vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati. Neljanda süüdimõistva kohtuotsuse alusel katseajaga kriminaalhooldusel olles pani ta toime üle 25 varguse ja ühe kehalise väärkohtlemise, mille eest ta käesolevalt karistust kannab. Seega on J.N-ile antud palju võimalusi vabadusse jäämiseks, kuid ta on ise jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, jätkates mitteõiguskuulekat käitumist. 3.
10. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetava iseloomustuses hinnatud J.N-ist lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul kõrgeks – 68%. Tartu Vangla ei toeta J.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt kantavast vangistusest on positiivne see, et J.N puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud ühes taasühiskonnastavas programmis „Agressiivsuse asendamise treening“. Need asjaolud on siiski ebapiisavad J.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks, kuna varasem ennetähtaegne vabastamine ja varasemalt kohaldatud katseaegadega kriminaalhooldused ei ole J.N-i suhtes otstarbekohaseks meetmeks osutunud, sest J.N on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 3.
11. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust ja ka J.N-i enda 04.04.2013 kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on kuritegude toimepanemise jätkumise põhjuseks olnud alkohol ja hasartmängusõltuvus kasiinodes käimise näol. Vangistuse ajal J.N alkoholi liigtarbimise problemaatikaga ja kasiinosõltuvuse problemaatikaga tegelenud ei ole. Võimalikud uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud madaldamata. Neil asjaoludel on J.N-i vabadusse naastes temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Viimases J.N-i suhtes koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on muuhulgas ette nähtud, et ta osaleks sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“, mille raames oleks tal võimalik saada tuge, et vabaneda teda ebaseaduslikule teele kallutanud probleemidest – alkoholi liigtarbimisest ja kasiinosõltuvusest. Maakohtu hinnangul on järelejäänud karistusaja jooksul oluline, et J.N jätkaks vangistuses positiivsete muutuste kinnistamist ja osaleks talle võimaldatavates taasühiskonnastavates programmides, et vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. J.N taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
13. Määruskaebuse kohaselt on J.N jõudnud kindlale veendumusele, et suudab edaspidi seaduskuulekalt elada ning on seda ka karistuse kandmise ajal tõestanud – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on ära kandnud karistusest üle 1 aasta 6 kuu. See on süüdimõistetu hinnangul olnud piisavalt pikk aeg oma elu üle järele mõtlemiseks ja õigete otsuste vastuvõtmiseks. Määruskaebuse kohaselt on J.N praegu kindel töökoht ja abikaasa, kuid hiljem vabanedes ei pruugi neid enam olla. J.N-i hinnangul on tal praegu kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks ja korraliku elu alustamiseks olemas.
14. Ringkonnakohus tegi 22.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril ja kaitsjal on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 29.04.
15. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et J.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on J.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Kuna ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja J.N-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud asjaolud nagu lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda, vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses pere ja töökoha olemasolu ei anna alust J.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta J.N enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema korduvale kriminaalkorras karistatusele, varasemalt kohaldatud kriminaalhoolduste ebaõnnestumisele ja sõltuvusprobleemidest tulenevatele riskidele kuritegeliku käitumise kordumiseks, on põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole J.N-i poolt seni ärakantud karistusaeg olnud piisav järeldamaks, et tema käitumises toimunud positiivsed muudatused oleksid püsivad ning J.N suudaks seekord kriminaalhoolduse nõudeid täita. Ringkonnakohus leiab samuti, et J.N-i elukäik, mis on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest, sh eelmise ennetähtaegse vabastamise järel katseajal uute kuritegude toimepanemine näitavad, et ta võib ka seekord ennetähtaegse vabanemise järel kuritegude toimepanemist jätkata.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J.N tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau