1-12-9050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9050 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarja

§ 74lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24.

septembri 2012 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus O.R-i (O.R) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu

1. aprilli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.R-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
2. O.R tunnistati Viru Maakohtu 24.09.2012 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati 2 kuu 27 päevase vangistusega.

§ 74

lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi O.R täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati O.R-i mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

2. 20.03.2013 esitati Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata O.R-ile mõistetud karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Ettekande kohaselt rikub O.R talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esimese astme kohtu määruse sisu 3. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 74lg 4 alusel pöörati täitmisele 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

Maakohus on seisukohal, et kriminaalhooldus O.R-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. O.R rikkus süstemaatiliselt nõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega ei ole O.R asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Kuigi registreerimislehes nähtub, et veebruaris ja märtsis 2013 on isik käinud registreerimisel korrapäraselt, rikkus ta kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 18.03.

1. See näitab, et süüdimõistetu puhul on kriminaalhooldusest tuleneva probleemi iseloom süsteemse iseloomuga. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isik on varem karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest, viimati 2012.a. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et O.R-i poolt kohtu määratud kohustuse rikkumine ei olnud juhuslikku laadi. Arvestatud kogumis registreerimiskohustuse korduvate rikkumistega andis see maakohtule aluse järeldada, et O.R ei tulnud talle määratud kontrollnõuete ja kohustustega toime ja edasine kriminaalhooldus ei ole otstarbekas. O.R-i alkoholilembus oli ja jääbki riskiks, mille tõttu ei oleks kriminaalhooldus efektiivne meede karistuse eesmärkide saavutamiseks. Tuleb märkida, et O.R, vaatamata lubadustele, ei teinud midagi alkoholi liigtarvitamisest loobumiseks, kuigi andis kriminaalhooldusametnikule vastava lubaduse. Maakohus märkis, et töövõimekaotus ei ole iseenesest takistuseks karistuse täitmisele pööramiseks. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse läbiviimine O.R-i suhtes on ebaõnnestunud ja seda süüdimõistetu süül. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
2. O.R taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamisest ning talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse esitaja nõustub ettekandes esitatud andmetega. Määruskaebuse kohaselt suri hiljuti O.R-i isa, kes oli tema viimane lähedane inimene. Sellest tingitud stressi tõttu tarvitas O.R alkoholi. Ta leiab, et karistuse täitmisele pööramine on liiga range meede. Määruskaebuse kohaselt on O.R end kokku võtnud ja on oma suhtumist alkoholi suhtes muutnud ka ilma ravita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 5.1

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna

§ 74

lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. 5.2 Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust asjaolus, et O.R on rikkunud talle Viru Maakohtu 24.09.2012 otsusega määratud käitumiskontrollinõudeid. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on O.R rikkunud süstemaatiliselt registreerimisnõuet. Ta on ajavahemikus november 2012 kuni jaanuar 2013 korduvalt jätnud registreerimisele ilmumata või ilmunud kokkulepitud ajast mitu päeva hiljem. Samuti nähtub ettekandest, et O.R on rikkunud ka talle määratud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. 19.03.2013 tuvastati O.R kriminaalhooldusosakonnas alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,318 mg/l. Määruskaebuse kohaselt tarvitas O.R alkoholi, kuna tema isa suri ning ta oli stressis. Kohtukolleegium möönab, et lähedase inimese surma puhul on tegemist isiku jaoks raske sündmusega. Samas ei 2 vabanda see käitumiskontrolli tingimuste rikkumist, kuna ka keerulises olukorras peab isik arvestama talle kohtu poolt kehtestatud kohustustega. Samuti on oluline märkida, et O.R on olnud võimalus pöörduda alkoholiprobleemide lahendamiseks arsti juurde. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt oli O.R-i esmane vastuvõtuaeg arsti juures 30.10.2012, kuid hiljem selgus, et O.R ei ole pöördunud arsti juurde psühhiaatrilise abi saamiseks. Seega pole O.R kasutanud kõiki võimalusi oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks. 5.3 Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Kohtukolleegium ei pea otstarbekaks O.R-i katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile eeldab isiku aktiivset osavõttu kriminaalhooldusest, et selle kaudu oleks võimalik saavutada karistuse eesmärgid. Kuna O.R ei ole korduvalt ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, ei ole kriminaalhooldajal olnud võimalik teostada tema suhtes tulemuslikku kriminaalhooldust. Ringkonnakohtul ei teki sarnaselt maakohtuga veendumust, et O.R edasise kriminaalhoolduse käigus täidaks kõiki talle kehtestatud nõudeid. 5.4 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et O.R-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk