Obsah (10)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.R süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s. o 640 (kuussada nelikümmend) €; KarS § 68 alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise aeg 3 päeva mõistetud karistuse hulka ja lugeda K.R kandmata karistuseks 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, so 611 (kuussada üksteist) € ja 20 senti; KarS § 66 lg 1 alusel määrata K.R-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 50 (viiskümmend) € ja 93 senti tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; Taru Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.04.2012.a. otsus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada K.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Lisakaristusena võtta KarS § 50 alusel K.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista K.R-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 38,40 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 521 (viissada kakskümmend üks) € ja 10 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 43 (nelikümmend kolm) € ja 42 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-2751“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.R toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema 31.12.2012.a kella 14.30 paiku juhtis Viljandi linnas Musta tee ja Ugala puiestee ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz 190E riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri n Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,84 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,93 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava 2 süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja tema karistamiseks rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära, so 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 31.12.2012.a kuni 02.01.2013.a. , so 3 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, so 611 (kuussada üksteist) € ja 20 senti. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul. KarS § 50 alusel võtta K.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
4. jaos ( ; § 189 - § 192).

§ 189

( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud).

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist 3 või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava K.R-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 €. Süüdistatav K.R loobus kaitsja kohtuistungist osavõtust.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 €. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 38,40 ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €.

§ 180

( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180

alusel välja mõista süüdistatavalt ja määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. K.R on kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2012 kuni 02.01.2013, seega on K.R viibinud eelvangistuses 3 päeva KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 4