järgi lühimenetlus Prokurör Urmo Paal Süüdistatav N.J Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: oma väidete kohaselt töötab, kuid ei oska nimetada tööandjat, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 19.01.2005 otsusega
Harju Maakohtu 10.10.2005 otsusega
lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 5 aastat, vabanes tingimisi ennetähtaegselt 19.01.2009, ärakandmata karistuse osa 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva; 3. Harju Maakohtu 14.10.2009 otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistus 4 kuud ja 19 päeva, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 2 kuud. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. N.J süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta N.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud N.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.J temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid VANGLAHarju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel VANGLAHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.
Kohtuistungil süüdistatav N.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole tõendatud, kogutud tõendid on vaieldavad, süüdistatava käitumises puudub kuriteokoosseis. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 10.08.2010 koostatud kannatanu R E´i ülekuulamisprotokolli kohaselt täitis ta 02.08.2010 ametikohuseid VANGLAI eelvangistushoones esimesel korrusel valvurina. Hommikul kella 07.35 paiku kui võttis vahetust vastu, kontrollis kambrit nr 229 visuaalselt ja märkas, et kinnipeetavate voodiraamide küljes olid nöörid ja uksest sisenedes parempoolses seinas isevalmistatud riiul. Kella 10:15 paiku sisenes kambrisse nr 229 ja valvur KICK jäi kambri avatud uksele. Kambrisse sisenes, et eemaldada kambris olevad nöörid ja seinalt isetehtud riiul. Andis kinnipeetav N.J'ile seadusliku korralduse eemaldada nöörid vooditelt, kuid selle peale ärritus kinnipeetav N.J ja hakkas teda sõimama venekeelsete ebatsensuursete sõnadega „idi nahhui gasjol, urod". Neid sõnu kasutas kinnipeetav kannatanu aadressil korduvalt. Kinnipeetav keeldus nööre voodite küljest ära võtmast. Kuna kinnipeetav keeldus nööre eemaldamast, siis hakkas kannatanu neid ise ära korjama. Samal ajal kinnipeetav N.J tõusis voodist püsti, järgnes kannatanule (oli sellel hetkel akna juures) ja siis ähvardas kinnipeetav kannatanut öeldes urod, kui ta vanglast välja saab annab kannatanule peksa ja tapab ära. Sellest, et kinnipeetav N.J kannatanut füüsilise vägivallaga ähvardas ja kannatanu aadressil ebatsensuurseid väljendeid avaldas, kui täitis teenistusülesandeid, tundis kannatanu ennast solvatuna, ohtu oma elule ja tervisele nii inimesena kui ametnikuna, sest füüsilise vägivalla ähvardamisega ning ebatsensuursete väljendite avaldamisega väljendas kinnipeetav oma lugupidamatust nii kannatanu vastu isiklikult kui ka avaliku võimu vastu. Kõik tema sõim ja viha kannatanu suhtes tuli sellest, et täitis ametikohuseid. (tl 4-5) • 10.08.2010 koostatud tunnistaja KICK ülekuulamisprotokolli kohaselt 02.08.2010 täitis tunnistaja ametikohuseid VANGLAI eelvangistushoones teisel korrusel valvurina. Hommikuse vahetuse vastuvõtmise ajal teavitasid kinni peetavaid isikuid, et tänasest ei tohi olla nööre, isevalmistatud riiuleid ja pilte seintel. Samuti ütlesid, et nende eemaldamiseks on aega umbes kaks tundi ja et peale seda tulevad kambreid kontrollima. Kella 10:15 paiku sisenes kambrisse nr 229 valvur R E ja tema jäi avatud kambri uksele. Valvur R E läks kambrisse nr 229 ja küsis kambris viibinud kinnipeetavatelt (mäletamist mööda oli kambris kaks kinnipeetavat ja teised kinnipeetavad jalutasid), miks nad ei olnud nööre ja isevalmistatud riiulit maha võtnud. Kinnipeetav N.J lamas voodil ja ütles, et tema kambrit koristama ei hakka ja kui neile ei meeldi nöörid ja isevalmistatud riiul siis võtku nad ise maha. Kuna kinnipeetav N.J keeldus nööre eemaldamast, siis hakkas valvur R E neid ise ära korjama. Kinnipeetav vist ei uskunud, et valvur R E hakkab nööre eemaldama, kinnipeetav tõusis voodist püsiti ja küsis valvuri käest, mida sa teed, et kus nad hakkavad oma pesu ja riideid kuivatama. Kontaktisik ei ole neile selgitanud, et nööre ei tohi kambris olla. Valvur R E jätkas aga nööride eemaldamist, mille peale kinnipeetav ärritus ja järgnes talle ning hakkas kätega vehkima valvuri suunas ja sõimas korduvalt valvurit ebatsensuursete sõnadega „urod valvur, idi nahhui atsuuda". Tunnistaja ei kuulnud kui kinnipeetav ähvardas valvur R Ei tappa kui ta vanglast vabaneb, sest nii kinnipeetav kui valvur olid kambri akna juures ja mõlemad olid tunnistaja poole seljaga. (tl 6-7) • Kaitsja taotluse alusel kohtuistungil avaldatud süüdimõistetu N.J-i iseloomustuse osa, mille kohaselt on kinnipeetav iseloomult avatud ja mittekonflikte. 3 Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas, kuid samuti võib kinnipeetav käituda agressiivselt ning mitte alluda kehtivale õiguskorrale. (tl 13) • 07.01.2011 koostatud kahtlustatava N.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et tal oli valvuriga konflikt, kuid ta ei ole nõus sellega, et ta teda ähvardas. E tuli ise kääridega nende kambrisse ja hakkas kohe nööre maha lõikama ja riiuleid maha lammutama. Seejuures ajas ta maha tee, määris ennast ära ja oli väga tige. Küsis, miks ta seda kõike teeb. Hakkas sõimama, kui valvur valas toiduained teega üle. Valvur hakkas karjuma, et ta suu peaks [„mokk maha" vms - tõlkija], kahtlustatav aga vastas talle sama jämedalt. Siis ütles valvur, et „kartseris ta klaarib minuga ..." Jah, nad rääkisid kõrgendatud toonil, kuid ta ei ähvardanud teda. Hiljem ta selgitas kõike nende kontaktisikule. Teda isegi ei karistatud selle intsidendi eest. Mõtles, et kõik on juba möödas ja imestas väga, et on alustatud kriminaalasi. Tunnistab, et oli emotsionaalne ja väljendus ebatsensuurselt, kuid selles ei olnud midagi isiklikku. Valvurit ta ei solvanud. (tl 17-22) • 10.04.2012 koostatud VANGLAvastusest päringule nähtub, et kinnipeeturegistri andmetel on N.J ik XXX Tallinna Vanglas viibides toime pannud 02.08.2010 vanglateenistuja ähvardamise ja solvamise, mille kohta koostati ettekanne nr 1352. Teda ei ole eelnimetatud rikkumise eest karistatud distsiplinaarkorras. Teda on karistatud augustis 2010 distsiplinaarkorras kolmel korral: 03.08.2010 vangla vara kahjustamise eest kartseriga 8 päeva - ettekanne nr 1247. 27.08.2010 riietuse kandmiskorra rikkumise eest noomitusega - ettekanne nr 1438. 31.08.2010 riietuse kandmiskorra rikkumise eest noomitusega - ettekanne nr 1513. (tl 73) • Järelpärimisest isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et N.J tulude kohta 2008, 2009 aastal Maksu-ja Tolliametil andmed puuduvad. (tl 33) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.J-i ütlusi, kannatanu R E´i ütlusi, tunnistaja KICKé ütlusi, N.J-i iseloomustust, VANGLAvastust päringule, andmeid isiku maksustatava tulu kohta, asub seisukohale, et süüdistatava N.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud
Süüdistuse kohaselt kasutas N.J 02.08.2010, viibides XXXasuva VANGLAesimese eelvangistushoone kambris nr 229 ametiülesandeid täitva VANGLAvanglaametniku R E´i suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kohus leiab, et kriminaalasjas tuvastatud väljendid on ebatsensuurseid, sõltumata nende kasutamise kohast. Kasutatud väljendid on oma iseloomult sellised, milliste kasutamisest tsiviliseeritud ühiskonnas omavahelises tavasuhtlemises hoidutakse nende väljendite ebatsensuurse sisu tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma sisu poolest edasi nende väljendite kasutaja üheselt mõistetavalt halvustavat suhtumist isikusse, kelle suhtes või aadressil neid kasutatakse ning kohtu arvates on need oma ebatsensuurse sisu tõttu solvavad sõltumata isiku seisundist, kelle suhtes neid kasutatakse. Antud olukorras täitis R.E oma teenistusülesandeid ning kontrollis varem antud korralduse täitmist ning veendus selles, et korraldus eemaldada omavoliliselt paigaldatud esemed oli täitmata ning asus ise neid eemaldama. Kuivõrd N.J viibis kinnipidamisasutuses ja kandis temale kohtu poolt mõistetud karistust, teadis ta selgelt seda, et R.E on vanglaametnik ja võimuesindaja ning vastavalt sisekorrale peab ta vanglaametniku korraldusi täitma. Seega kasutades ebatsensuurseid väljendeid R.E suhtes, teadis ta seda, et ta kasutab neid väljendeid ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes ning selliste väljendite valik ja kasutamine viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks oligi selliste väljendite kasutamisega näidata oma negatiivset ja halvustavat suhtumist eelkõige kui võimuesindajasse ja solvata vanglaametnikku kui konkreetset isikut, saades aru, et vanglaametnik eemaldab omavoliliselt paigaldatud esemed temast sõltumata. Kohus leiab, et sellised väljendid olid oma sisult solvavad nii R.E kui inimese suhtes nagu ka võimu suhtes, mida R.E oma ametikohustuste 4 täitmise tõttu esindas. Vastasel juhul oleks süüdistatav ise omavoliliselt paigaldatud esemed eemaldanud ja süüdistatava ning vanglaametniku vaheline suhtlus toimunuks sisekorraeeskirju järgides, so viisakalt ja konflikti ei oleks tekkinud. Süüdistatava väited selle kohta, et ta kasutas vanglaametniku suhtes teravaid väljendeid ja kõrgendatud tooni seetõttu, et R.E ajas ümber tema teetassi ja rikkus toidu, ei anna kohtu arvates samuti alust süüdistuses märgitud väljendite kasutamiseks ametiisiku suhtes. Ka sellisel põhjusel taoliste väljendite kasutamine vanglaametniku suhtes viitab otsesele soovile võimuesindajat solvata, kuivõrd kasutatud väljendid on sisult inimest halvustavad ning vormilt ebatsensuursed. Süüdistatav tegi kõik endast oleneva kuriteokoosseisu täitmiseks ja saavutas oma eesmärgi, kuivõrd R.E tundiski end võimuesindajana solvatuna ja tema solvamine oli otseselt seotud ametikohustuste täitmisega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus süüdistataval 2008 ja 2009 aastal sissetulek. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt on tal alaline töökoht kuu aega, kuid ta ei suutnud oma tööandjat nimetada. Seega ei ole süüdistatava väited sissetuleku olemasolu kohta käesoleval ajal kontrollitavad. Samas nähtub süüdistatava selgitustest ka seda, et ta on töötanud vaid kuu aega, mistõttu eelnevalt ei ole tal alalist sissetulekut olnud pikema aja vältel. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid selle tasumiseks, mistõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Harju Maakohtu 14.10.2009 otsusega
Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime karistuse kandmise ajal, pidanuks süüdistatavat süüdi tunnistades ja karistust mõistes suurendama süüdistatava poolt ärakantavat karistust. Käesolevaks ajaks on süüdistatav temale mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanenud ning mõistetav karistus ei kanna enam sellist oodatud iseloomu, so karistus oleks koheselt järgnenud toimepandud süüteole. Käesoleval ajal viibib süüdistatav vabaduses juba aasta ja süüteo toimepanemisest on möödunud enam kui poolteist aastat. Seega puudub menetluse suhtes pikema aja möödumise tõttu ka kõrgendatud menetlushuvi, mistõttu ei ole kohtu arvates süüdistatava süü nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades teo toimepanemisest möödunud ajavahemikku ning asjaolu, et viimase aasta jooksul ei ole süüdistatav toime pannud uut kuritegu, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.