) § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav M.I isikukood: xxx; määratlemata kodakondsus; emakeel vene keel; kesk-eri haridus; töötab mitteametlikult; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 10.01.2007.a. Harju Maakohtu poolt
katseajaga 1.a.6.k. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva (09.02-10.02.2012). Kaitsja Imbi Seimar RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista M.I
2.
lg 1 järgi arvata karistuse hulka M.I poolt eelvangistuses 2 viibitud 2 (kaks) päeva. M.I-le mõistetud lõplik karistus on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 ja 3 järgi asendada M.I-le mõistetud ja ärakandmata karistus, 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd. M.I peab 12 (kaheteistkümne) kuu pikkuse tähtaja jooksul tegema 236 (kakssada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4 järgi peab M.I üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f. ei tarvita alkoholi ja narkootikume. 5. Kohaldada lisakaristust
ära
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava M.I, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus: 1)
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust; 2)
lg.1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, seega karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust; 3)
korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 236 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Määrata M.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on M.I kohustatud järgima
lg.1 ja § 75 lg.2 p.2 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: - Elama kohtu määratud alalises elukohas; - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 4)
lg.1 p.1 alusel võtta M.I-lt lisakaristuseks ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks kuuks 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et M.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb M.I-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 5 kohaselt loetakse menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. M.I-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 57,60 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale on tehtud kriminaaltoimikust koopia, kulu on arvestatud 0,45 EUR (tl 44); kriminaalasja menetlemise käigus tuvastati süüdistatava joove ja sellega kaasnenud kulu on 36,00 EUR.. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb M.I-lt välja mõista sundraha 435 EUR, riigi õigusabi tasu 57,60 EUR, joobe tuvastamisega seotud kulu 36,00 EUR ja koopiakulu 0,45 EUR. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.