4-12-881/5

Väärteoasi nr.4-12-881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 03.04.2012.a. Kohtunik Sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Menetlusalune isik U.Z, isikukood XXX, Elukoht XXX pensionär Istungil osalenud isikud *Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja Hannes Küünarpuu *Menetlusalune isik U.Z (ID-kaart) *Menetlusaluse isiku kaitsja Elena Akimova Väärtegu Väärteoasi nr. 2302,12,002579 (väärteoprotokoll nr. AB1230926) väärtegu: 25.02.2012.a. kell 16:56 Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt. 32.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg.märgiga XXX kiirusega 160+-5km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 65 km/h (lubatud kiirus 90 km/h). Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 4 LÕPPOSA Mõista U.Z-ile LS § 227 lg 4 järgi karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Karistuse kandmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Kui otsusele ei esitata apellatsiooni, jõustub otsus 11.04.2012.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt loovutada viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates juhiluba Maanteeameti kohaliku asutuse liiklusregistri büroole. Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest. Otsuse põhjendus Väärteoasjas ei ole vaidlust väärteo toimepanemises U.Z-i poolt. Menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist ning põhjendas väärteo toimepanemist sellega, et möödasõitnud veoauto pritsis tema sõiduki pori täis, mis teda vihastas ja ta närvid ütlesid üles. Peale auto akende puhastamist tahtis ta veoautot kätte saada ja selleks tuli kiirust ületada. Väärteo toimepanemine on tõendatud lisaks menetlusaluse isiku ütlustele ka liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt oli U.Z-i poolt juhitud sõiduki kiiruseks Tallinn-Narva mnt. 32.kilomeetril 160+-5 km/h, kuigi lubatud oli sõita kiirusega 90 km/h. Seega ületas U.Z mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Väärtegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Liiklusseaduse § 227 lg 4 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Menetlusalune isik oli esitanud kohtuvälisele menetlejale kirjaliku taotluse tema karistamiseks arestiga, mistõttu kohtuväline menetleja saatis väärteoasja kohtusse arutamiseks. Kohtus kohtuvälise menetleja esindaja ei pidanud siiski otstarbekaks varem liiklusseaduse rikkumisi mitte toimepannud isiku karistamist arestiga, vaid tegi ettepaneku mõista karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Menetlusalune isik ei vaielnud sellisele karistusele vastu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja karistusettepanek on mõistlik ja põhjendatud. Kuna U.Z on pensionär ja muid sissetulekuid peale 300-euro suuruse pensioni tal ei ole, paneks rahatrahviga karistamine ta raskesse rahalisse olukorda. Ka menetlusalune isik ise ei soovinud rahatrahvi. Arest karistusena seisneb isikult vabaduse võtmises. Vaatamata sellele, et U.Z saatis kohtuvälisele menetlejale taotluse karistada teda arestiga, loobus ta kohtus sellest nõudest. Kohus soostub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga ja ei pea õigeks 72-aastast isikut, kellel puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, karistada esimese rikkumise eest kohe arestiga. Kolmas karistuse liik on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei kasuta ta sõidukit igapäevaselt, tal endal ei olegi autot. Kui vaja, kasutab poja autot. Seega on otstarbekas karistada teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Arvestades tema sõiduki poolt arendatud väga suurt kiirust, mis igal juhul on liikluses väga ohtlik, ei ole põhjendatud kohaldada karistust miinimummääras. Kuna isik on aga varem karistamata ja ta tunnistas rikkumist, millelegi vastu ei vaielnud, võib karistuse pikkus jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab ka kohtuvälise menetleja selgitusega selle kohta, et kuuekuulise ja pikema tähtaja puhul peab juhtimisõiguse tagasisaamiseks sooritama liikluseksamid. Et säästa nii eakat inimest eksamite tegemisest, võib talle mõistetav juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg olla kuuest kuust väiksem. Eeltoodu alusel mõistab kohus U.Z-ile LS § 227 lg 4 järgi karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p. 1. Kohtunik