KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2012.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4002 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuist

§ 217alusel kurteos kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2012.a. Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.A Kar

S § 120 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud . 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada A.A-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 02.11.2011.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (9 kuud) ja mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Karistusaja alguseks lugeda 06.03.2012.a
3. A.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

§ 179

lg 1 p 1 alusel välja mõista A.A-lt sundraha 435 eurot.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista A.A-lt menetluskulud: - Määratud kaitsjale makstud tasu summas 326, 40 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta tasu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eest 414,38 eurot (Ekspertiisiakti nr 116) riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda ositi 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-4002, A.A ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid ja salvestised: CD-plaadid

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et A.A 06.03.2012.a. ajavahemikus 11.00 kuni 11.13 helistas kolmel korral Tallinnas Lossiplats 1a asuva Riigikogu kantselei telefoninumbrile xxx abonentnumbrilt xxx ja ähvardas kõned vastu võtnud kantseleitöötajat PP´t tervisekahjustuste ja surma tekitamisega, lubades tulla kurikaga ja lömastada kõigi paid, kes uksest tuleb ja teised inimesed püssiga maha lasta, hiljem lubas koheselt tulla ja konkretiseeritult kõne vastuvõtja (PP) tappa. Kui PP katkestas kõne, siis uuesti helistades ähvardas A.A, et tuleb kohe kohale ja tapab teda kurikaga, kui ta veel telefonitoru ära paneb ja et tema (A.A) teab, kus ta töötab ja tunneb kõiki kantseleitöötajaid nägupidi, mis tundus PP´le tõsiseltvõetava ähvardusena ja ta tundis hirmu oma elu ja tervise pärast ning PPl on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, sest hääle järgi tundus kannatanule, et helistaja on kaine, ähvardaja kõne oli selge ja raevunud ning ähvardus oli suunatud personifitseeritult kõne vastuvõtja (PP) aadressile, kantseleitöötajate fotod ja andmed on Riigikogu kodulehel avalikud. Oma tegevusega pani A.A toime tapmise ja tervisekahjustusega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.A tunnistas kohtuistungil end ta rääkis kannatanuga telefoni teel. Salvestisel on tema jutt, kuid ta leiab, et teda provotseeris või „sokutas toru otsa“ (nagu A.A väljendus) keegi võõras, kes teda 06.03.2012.a. tema , so A.A elukohta toimetas peale tema tänaval kukkumist ja kes tema korteris pärast seda alkoholi tarvitas. A.A avaldas kohtule, et soovib esimesel võimalusel vabandada kannatanu ees, kellele ta tegelikult midagi halba ei ole soovinud ega soovi. Seega tunnistab A.A end sisuliselt süüdi, kuigi enda süüd ilmselt ei tunneta. A.A süü on tõendatud alljärgnevate kohtuistungil avaldatud tõenditega: -kannatanu PP ütlustega, millest nähtuvalt helistas talle telefonilt XXX raevunud mees, kes sõimas kõiki ja jätkates helistamist, hakkas ka teda isiklikult surmaga ja tapmisega ähvardama, lubades selleks ka kohale tulla. PP hakkas tõsiselt kartma, sest kantseleitöötajate andmed on avalikud ja mees oli kinnitanud, et tunneb kõiki kantseleitöötajaid nägupidi; mees väitis, et elab Lasnamäel, millest PP hirm süvenes, kuna ka tema elab Lasnamäel ja kartis, et mees leiab teda üles. Kolmandat kõnet suunas PP politseile tl 1- 3; -tunnistaja LT´i ütlustega, millest nähtuvalt teatas talle kolleeg PP vastuvõetud kõnedest ja nende sisust vahetult peale nende kõnede saamist . PP ütles, et kõneleja lubas kõiki, s.h ka teda tappa ja Pille ütles, et kardab. Tunnistaja rahustas teda, öeldes, et politsei sellega tegeleb ja majja sissepääs ei ole nii lihtne (tl 4-5). – tunnistaja ütlustest nähtuvalt võib järeldada, et kannatanu võttis ähvardust tõsiselt ja kartis oma elu pärast. -Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna poolt tehtud kõnesalvestise, selle stenogrammi ja saatekirjaga, millest nähtub, et 06.03.2012 kl 11.13 telefonilt XXXtehtud kõne suunas vastuvõtja (PP) politsei korrapidajale öeldes, et tahab suunata meesterahva kõne, kes ähvardab tapmisega, telefoni näidu pealt nimetab helistaja numbri 633
2. Suunamise järel teatatakse helistajale, et ta räägib korrakaitsega, helistaja teatab, et ta ei kavatse oma sõnu korrata ja enda tagamõtteid avaldada. Vastates küsimustele avaldab üldist rahulolematust riigi ja ühiskonna korraldusega, aga samuti temaga vestelnud politseiametnikuga, soovitab vastuvõtjale kaevata endale haud valmis, teatab, et on õppinud laskur. (tl 6-8 ) -Elion Ettevõtted AS-i vastusega selle kohta, et abonentnumbri XXX kasutajaks on ÕS , XXX tl 10 -tunnistaja ÕS(S ) ütlustega selle kohta, et tema elab koos A.A-ga XXX ja koduseks telefoniks on XXX. seda telefoni kasutavad nii tema kui ka A.A. 06.03.2012 lahkus ta kodust kl 10.45 paiku, Jaak jäi koju üksinda. Jaak oli võtnud napsu
3. ja
4. märtsil tl 12-
5. Kui tema 06.03 koju jõudis, siis Jaak oli end barrikeerinud mööbliga, ei lubanud tal tuppa tulla. Tema kutsus politsei ja politsei võttis Jaagu kaasa. -tunnistaja EA ütlustega sellest, et tema on kriminaalhooldusametnikuna kohtunud A.A-ga kuni 10 korda, lisaks suhtles temaga korduvalt telefoni teel. 06.03.12 on tunnistajale A.A helistanud korduvalt, väitis et viibib kodus ega välju kodust. Tunnistaja kirjeldab A.A käitumis- ja kõneviisi ning sõnavara ( t.l 14-15). Tunnistaja ütlustest võib teha järelduse, et 06.03.12 oli A.A kodus ja sellises meelolus ning seisundis, kus ta hakkas helistama erinevatesse kohtadesse ja oma meeleolu ja seisukohti ka väljendama; -äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on tunnistajale esitatud 06.03.2012 kl 11.13 tehtud kõnesalvestis, mille põhjal tunneb tunnistaja EA helistajas hääle järgi ära A.A(tl 16-17); -tunnistaja KN ütlustega, kes kriminaalhooldusametnikuna kirjeldab A.A käitumisviisi, tema poolt esile võetavaid teemasid, tema intonatsiooni tunnuseid ( tl 18-20). Need süüdistava kõnemaneeri iseloomustavad andmed iseloomustavad ka kõnesalvestise stenogrammil kajastuvat kõnemaneeri; -äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtuvalt on tunnistajale esitatud 06.03.2012 kl 11.13 tehtud kõnesalvestis, mille põhjal tunnistaja KN leiab, et helistaja hääl on kõneviisi ja kõne sisu poolest sarnaneb A.A häälele tl 20-21; -Harju kriminaalhooldusosakonna poolt 07.03.2012 esitatud iseloomustusega, millest nähtuvalt on A.A käitumine kriminaalhooldusametnike suhtes ettearvamatu, raevukas ja agressiivne, samuti nähtub vastusest, et A.A esitas oma kontakttelefonina telefoni nr 6 337 506, (tl 62-65) ehk siis numbri, millelt on tuvastatud ähvarduskõned kannatanule. - eksperdiarvamusest nähtuvalt (tl 45-50) esineb A.A alkoholsõltuvus ja pikaajalise alkoholitarvitamise foonil avalduv valdavalt alkoholsõltlastele iseloomulik isiksuse- ja käitumishäire. Süüks arvatava teo ajal oli ta võimeline enda tegudest endale aru andma ja neid juhtima. Psühhiaatrilist sundravi KarS § 86 mõttes ta ei vaja . Ta on võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmise korral karistust. Kohus ei pea usaldusväärseteks A.A ütlusi, kuna ta on neid korduvalt muutnud (esimesel korral on andnud ütlusi mingi enda korteris oleva võõra kohta, selle kohta, et tema ei ole helistanud, teisel korral (vahistamise küsimuse otsustamisel) on ta väitnud, et ta ei mäleta sündmusest midagi, kohtus aga seletas, et keegi võõras mees helistas ja sokutas telefoni talle. Kohtus ütlusi anda A.A ei soovinud ja kinnitas, et on kogu aeg tõtt rääkinud, vastuolulisi ütlustes ei põhjendanud. Kohus leiab, et tõendite kogumist tuleb A.A ütlused kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätta. A.A süüd kinnitavad kohtu arvates aga veenvalt teised tõendid kogumis, millede sisu on kohus eespool ära toonud. Kohus leiab, et A.A poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. A.A on kuriteo toime pannud kohtu arvates otsese tahtlusega, kusjuures otsese tahtlusega ka kannatanus hirmutunde tekitamise suhtes. A.A oli helistajaks, ta helistas just selleks , et ähvardada nii, et tema ähvardust koos ohtra meelepaha ja vihapursetega võetaks igal juhul tõsiselt. Ta avaldas, et teab kõiki Riigikogu töötajaid nägupidi. Mingit alust ei ole arvata, et kannatanu ei võtnud helistaja ähvardusi tõsiselt. Ähvardused olid piisavalt konkreetsed, värvikalt ja võikalt piinamist ja tapmist kirjeldavad. Kannatanule tundus , et helistaja on kaine. Kindlasti suurendas see kannatanu hirmu veelgi, et tegu ei olnud purjus mitteadekvaatse inimesega. Samas ei ole selle põhjal, et kannatanule tundus helistaja kaine olevat, alust arvata, et helistajaks ei olnud A.A. Kohus leiab, et A.A tuleb karistada vangistusega järgmistel põhjendustel: A.A pani kuriteo toime katseajal. Temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus sündis kokkuleppemenetluses, kusjuures A.A oli kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi. Seega – A.A mitte ei pannud katseajal toime ainult uut kuritegu vaid rikkus ka eelmise kohtuotsusega pandud (ehk kokkuleppemenetluses J.Sõnalaja enda võetud ) kohustust. Kiirabikaardist (tl 28) nähtuvalt diagnoositi A.A ärevushäire ja abstinendi sündroom tingituna alkoholist. (A.A-le kutsuti kiirabi 07.03.12, see on esimesel ülekuulamisel, kuna ta tundis end halvasti) Eksperdiarvamusest nähtuvalt on A.A puhul tegemist emotsionaalselt labiilse, kergesti erutuva ja ärritudes enesekontrolli kaotava isikuga, kes muutub reaalselt agressiivseks nii verbaalselt kui füüsiliselt. Alkoholijoove võimendab emotsionaalset ebastabiilsust ja agressiivset käitumist. A.A esineb alkoholsõltuvus ja sellest tulenevalt isiksuse- ja käitumishäire (tl 45-50) Kõike seda kinnitab sisuliselt ka kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustus (tl 62-63). Kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu arvates ei ole see põhjendatud järgmistel põhjustel: A.A on töövõimetuspensionär, kelle suutlikkuses alluda kriminaalhooldusele on alust vägagi kahelda. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtuvalt olid A.A-le katseaja algusest saadik käitumiskontrolli nõuded vastumeelsed, kriminaalhooldusesse suhtus ta vastuoluliselt, ei olnud koostöövalmis, oli suhtlemisstiililt agressiivne ja tema käitumine oli ettearvamatu. A.A puudus motivatsioon oma probleemidega tegeleda, ametnukuga suheldes oli verbaalselt agressiivne, kasutas ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu õigussüsteemi suhtes. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määratakse isik kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtu arvates ei ole A.A isikuks, kes üldse sobiks kriminaalhooldusele, sest omalt poolt ei tee ta selle edukaks kulgemiseks absoluutselt mitte midagi. Ka ei ole ta kasutanud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud šokivangistust temale andu võimalust vabaduses viibida, alkoholi mitte tarvitada ja kokkuvõttes seadusekuulekalt käituda. Ta kas ei suuda seda enda alkoholsõltuvuse tõttu või ei soovi seda, kuna tema arvates on tema ebaõnnestumistes ja raskes elus süüdi kogu ühiskond, ainult mitte tema ise. (seda võib järeldada nii iseloomustusest, eksperdiarvamusest kui kõne stenogrammist. Kohus leiab, et A.A tuleb karistada vangistusega. Samas leiab kohus, et piisavaks karistuseks on kolm kuud vangistust (prokurör taotles 6 kuud vangistust). Kohus leiab, et isikut tuleb karistada vastavalt tema süüle. Kohus arvestab, et A.A avaldas soovi kannatanu ees vabandada esimesel võimalusel ja kahetseb, et tegi kannatanule halba. Kohtul ei ole alust arvata, et selline kahetsus ei ole siiras ainult seetõttu, et A.A on varem kuritegusid toime pannud. Seega arvestab kohus A.A puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Asjaolu, et A.A esineb alkoholsõltuvus ja sellest tulenev isiksuse- ja käitumishäire, ei saa olla aluseks tema karistuse suurendamisel. Isikut tuleb karistada selle eest, mida ta tegi, mitte selle eest, missugune ta on. Kohus arvestab ka seda, et kõned tegi A.A lühikese aja kestel ühel ja samal päeval, ta tabati samal päeval. Seega ei põhjustanud tema käitumine kannatanule pikaajalist hirmu ja pikaajalist emotsionaalset pinget, mis oleks võinud näiteks halvendada kannatanu tervist või häirida tema igapäevaelu. Mõistetava karistusega tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja seni kandmata karistus, kuna kuritegu on toime pandud katseajal. Kohus leiab, et menetluskulud on võimalik jätta osaliselt (ekspertiisi osas) riigi kanda, kuna A.A on töövõimetuspensionär ja kõikide menetluskulude tasumine käiks talle kindlasti üle jõu. Anne Rebane Kohtunik