← Eesti

1-11-613/69

Obsah (6)§ 120§ 68§ 121§ 64§ 65§ 76

1-11-613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-613 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarj

§ 120

ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka U.I eelvangistuses viibitud aeg.

Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2011 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 25.08.2011 otsus osaliselt. U.I tunnistati süüdi

§ 121

järgi ning karistuseks mõisteti tulenevalt ajaliselt erinevatest episoodidest 6 kuud vangistust ning 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti U.I-le liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 18 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ning U.I lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 8 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 25.08.2011 ja lõpp 07.05.

  1. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 01.07.
  2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et U.I tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast

§ 76lg 1 p 2 alusel.

Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu, mis ei ole piisav vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. U.I ei ole töökohta, mistõttu puudub kindel elatusallikas. Tal on määratud varasemalt töövõimekaotus XX% ja on diagnoositud XXXX haigus, mida ravitakse. Eeltoodust ja kinnipeetava seletusest järeldub vähene tõenäosus tööle asumiseks. Lisaks ei võimalda U.I isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.I on varem korduvalt karistatud isik. Tema kuriteod on kahjustanud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid. Kuriteod on seotud vägivallaga. Kinnipeetava seletused on tema käitumist õigustavad. Varem korduvalt karistatud isikuna on ta käitunud ka karistuse kandmise ajal negatiivselt. Seda kinnitavad korduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud põhjustel ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud U.I, kes palub maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. U.I sedastab määruskaebuses, et tema kohta on vangla iseloomustuse koostanud isik, kellel on U.I-ga ammune isiklik konflikt. Temalt ei küsitud informatsiooni iseloomustuse koostamisel. Samuti ei küsitud, kas ta soovib kaitsjat maakohtus. U.I leiab, et arvestada tuleks pigem kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga, mitte vangla iseloomustusega. U.I märgib, et talle määratud individuaalvestlused saab läbida ka olles kriminaalhooldusel. U.I väidab määruskaebuses, et talle on maakohtu poolt 25.08.2011 otsusega karistused liidetud ebaõigesti ning samuti rikkus uurija kohtumenetluse ajal mitmeid kriminaalmenetluse norme. U.I viitab määruskaebuses VangS § 20 lg-le 1, mille kohaselt kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine vanglas ei ole otstarbekas, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. U.I on määruskaebusele lisanud selgitava teatmiku, mis tema väidete kohaselt peaks tõendama vastuolu temale koostatud iseloomustusega. U.I toob välja, et temal puuduvad karistuse kandmise ajal isikuvastased rikkumised. U.I nendib, et tal on küll 4 distsiplinaarkaristust, kuid neid on paljudel kinnipeetavatel. 26.03.2012 distsiplinaarkaristuse on U.I halduskohtus vaidlustanud. U.I ei nõustu vangla iseloomustuses toodud väitega, et tema väärtushinnangud toetavad kuritegelikku käitumist. U.I väidab, et kriminaal- ning väärteod ei ole tema jaoks enam aktsepteeritavad. U.I sedastab määruskaebuses, et tema eesmärgiks on pere eest -2 - hoolitsemine, et tema naine ja laps saaksid temale edaspidi toetuda. U.I viitab, et minevikus on ta oma elukaaslasele toeks olnud. U.I toob välja, et vangla poolt 12.07.2010 koostatud iseloomustuse kohaselt on tema poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise oht 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise oht 17%. 05.04.2011 koostatud iseloomustuse kohaselt on tõenäosus vastavalt 41% ja 21%. Käesolevas asjas esitatud vangla iseloomustusest tulenevalt on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. U.I toob välja, et sellest lähtudes mõjub vangistus talle hoopis negatiivselt. Määruskaebuses väidab U.I, et vangistuses ei võimaldata talle tema tervisele vastavat ravi ning toitu. U.I sedastab, et temal on XXXX XXXX. U.I väidab, et temale vajaliku ravimi XXXX XX mg asemel väljastati talle odavamaid ravimeid nagu XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Nende ravimite infolehed on lisatud määruskaebusele. U.I sedastab, et mitmed nimetatud ravimid on avaldanud talle kõrvalmõjusid, millest ta on aastaid arsti vastuvõttudel rääkinud. Tegelikult oleks aga pidanud kõrvalmõjude ilmnemisel koheselt ravimite tarvitamise lõpetama. Viimase kahe aasta jooksul on U.I nende ravimite mõjude tõttu suutnud vaid pikali olla. Kuna vanglas pakutakse U.I-le talle sobimatut happelist toitu, on ta pidanud juba iga päev tarvitama kanget ravimit XXXX. Kui U.I sellest oma arstile rääkis, leidis arst, et XXXX ei tohiks neid manustada ning need ravimid on üksteisele vastu näidustatud. U.I toob välja, et vanglas on talle õigete ravimite kättesaamine äärmiselt raske. U.I toob välja, et tal on jätkuvalt suur XXXX oht, kuid pöördumisele vangla peaarsti poole vastati, et U.I-le võimaldatakse vaid eelnevalt kirjeldatud ravi. U.I aga ei ole ravimite kõrvalmõjude tõttu endise raviga nõus. U.I sedastab, et alates 19.07.2012 ei anta talle enam ravimina XXXX-it, mistõttu ei saa ta vanglas pakutavat toitu tarbida. U.I helistas korduvalt korrapidajale, kuid arstiabi ta ei saanudki. Selle tulemusena XXXX tal XXXX ning tekkis XXXX, mille ka meedik on fikseerinud. U.I leiab, et vangla põhjustas talle terviserikke. U.I sedastab, et temal on XX% töövõimetust, mis kindlustab talle vabanedes töövõimetuspensioni. Siiski loodab U.I vabaduses võimete kohaselt ka tööle asuda. U.I toob välja, et alkoholi ta enam ei tarbi, kuna tema tervislik seisund ei võimalda seda. Määruskaebusele on lisatud U.I-le 06.06.2012 koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava, infovihik „Kuidas olla vanglas ja sealt esimesel võimalusel vabaneda?“ ja määruskaebuses nimetatud ravimite infolehed. Lisaks on kohtule edastanud pöördumised U.I elukaaslane K.K. ja ema E.V. , kes toetavad U.I tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna perekonna eest hoolitsemisel on vajalik U.I abi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on U.I puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -3 - U.I näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et U.I on olemas vabanedes elukoht ning toetavad sugulased. Samas leiab ringkonnakohus, et toetavad perekonnaliikmed ning elukoht ei ole U.I varasemalt motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et U.I on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. U.I on kriminaalkorras karistatud kümme korda mitmete eriliigiliste kuritegude eest: isikuvastaste, avaliku korra vastaste, liiklussüütegude ja õigusmõistmisvastaste süütegude eest. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on U.I varasemalt kriminaalhooldusele määratud neljal korral. Kriminaalhooldusele määramise järgselt pole aga U.I suutnud seadusekuulekalt käituda ning pani katseajal korduvalt toime kuritegusid. Seega ei avalda katseaeg U.I-le soovitud mõju. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega seekord hoiab ära U.I poolt uute kuritegude toimepanemise. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. U.I on neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning kõik rikkumised on toime pandud viimase 5 kuu jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et U.I poolt toime pandud distsiplinaarrikkumiste puhul on tegemist tühiste rikkumistega. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski rikkumine pole tähtsusetu ning kõigi kehtestatud normide järgimine on oluline. Seega näitab distsiplinaarkaristuste olemasolu, et isegi range järelevalve tingimustes pole U.I suutnud kehtivaid norme järgida. Seoses määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kohus ei peaks U.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuma vangla iseloomustusest, märgib ringkonnakohus, et vangla iseloomustus on vaid üks mitmetest asjaoludest, mida kohus

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid kaaludes arvestab.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustus sisaldaks ebaõiget informatsiooni või on koostatud ebaobjektiivselt. Samuti ei ole asjakohane U.I määruskaebuses esitatud väide, et temalt ei küsitud iseloomustuse koostamisel, kas ta soovib kaitsjat, kuna maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt U.I maakohtu 26.07.2012 istungil kaitsjat ei soovinud. Määruskaebuses on U.I esitanud väited, et vanglas ei võimaldata talle vajalikku ravi ning toitu. Ringkonnakohus selgitab, et VangS § 47 lg 3 kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Seoses U.I-le pakutava arstiabiga märgib ringkonnakohus, et vanglas pakutakse kinnipeetavale ravi vastavalt kinnipeetava tervislikule seisundile arsti ettekirjutuse kohaselt. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavale tagatud vanglas vajalik järelevalve ja ravi. Tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine võiks olla põhjendatud, kui U.I saaks vabaduses oluliselt paremat arstiabi kui vanglas. U.I ei ole määruskaebuses näidanud, kuidas tingimisi enne tähtaega vabanedes hakkab ta saama oluliselt paremat arstiabi kui talle võimaldatakse vanglas. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda vanglas meditsiiniteenust pakkuva arsti pädevuses ning tema poolt välja kirjutatud ravimite efektiivsuses. Seoses U.I poolt määruskaebuses esitatud väitega, et vangla on põhjustanud talle oma tegevusetusega tervisekahjustuse võimaldamata talle vajalikul hetkel arstiabi, märgib ringkonnakohus, et VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse -4 - vältimatu abi kättesaadavus. Kui U.I tõepoolest vältimatut arstiabi vajas ja talle seda ei võimaldatud, on vangla tegevus vaidlustatav halduskohtumenetluse korras. U.I palub määruskaebuses arvestada, et talle mõistetud karistuste liitmine jäi talle arusaamatuks ning uurija rikkus kohtueelses menetluses mitmeid kriminaalmenetluse sätteid. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas määruses ei hinda ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.08.2011 otsuse põhjendatust, vaid otsustab, kas U.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine talle mõistetud karistusest on võimalik. Seega pole uurija tegevus kohtueelses menetluses käesoleval juhul arutlusobjekt. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. U.I suhtes, keda on palju kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on korduvalt kuritegusid toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et U.I tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes

§ 76

lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -5 - Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.